Jälle on möödunud üks põnev ja tore nädalavahetus. Laupäeval oli küll väga vihmane ja porine, kuid sellest hoolimata ei jäänud meil varjupaigas käimata. Laupäeva hommik algas minul ja Hannal ühe põneva väljakutsega. Nimelt külastasime üht hoiukodu, kus viibivad varjupaiga asukad, Black, Jack ja Karin, viisime neile liiva ja saime uudistada, kui palju on kiisud arenenud. Võrreldes varasemaga on nad palju julgemad ja rõõmsameelsemad. Kuid kassid üle vaadatud, võtsime me teekonna ette ühtede inimeste koju, kellel oli väga suur mure. Nimelt käib nende hoovis tohutult palju hulkuvaid (kodutuid) kasse ja kõik on üpriski metsikud. Nende hoovi oli varjupaik varasemalt paigaldanud puuri ning laupäeva hommikul oli kaks kassi sinna ilusasti sisse läinud ning sealt lahkudes jätsime kaks puuri veel sinna. Varjupaika tagasi jõudes hakkasime koristama nagu tavaliselt taastusravi soojakut. Maja on nüüdseks ainult kasside päralt. Ühes toas elavad endiselt Tom, Luna, Dexter ja Jansen. Nad on neljakesi koos juba täitsa tublid, kõigile saab pai teha ja kui rahulikult nendega olla siis ei pea kartma ka kriimustada saamist. Kõiki nelja saab rahulikult ka sülle võtta, kuid järske ja äkilisi liigutusi ei tasu teha. Teises toas elab kaks kassi, üks küllaltki suur ja teine üpris pisike. Kiisud on ise väga toredad ja julged, nende tuba sain koristada lausa nii, et uks oli lahti, kuna kumbki ei soovinud toast lahkuda. Kolmandas tos elab vahva Ron. Kui Ron varjupaika saabus oli ta karv kohutavas olukorras, kogu karv moodustas ühe suure tombu, nägi välja nagu vilt. Kuid sellel nädalal sai ta endale uue soengu, keha on nüüdseks täitsa paljas, käppadel, näol ja sabal on vaid karv. Meenutab vahvat lõvipoissi. Niikaua, kui mina koristasin, tutvus Hanna Roniga, tegemist on iseloomult väga rahuliku ja malbe, kuid pisut ka häbeliku kassiga. Kuid kui ta sülle võtta, siis keerab ta end koheselt kerra ja naudib mõnusat sügamist. Kuna laupäev oli suhteliselt vihmane, siis me Mäxiga väga pikalt trenni ei teinud. Kuid siiski põhilised asjad, istu, lama, oota, siia, kohale, poom, hopp (üle tõkke), saime me siiski üle korratud. Vaatamata porile, oli Mäx suures vaimustuses ja oma rõõmu meeldis tal kõige rohkem välja näidata minu peale hüpates. Eks tal võis tore olla küll vaadata, kuidas ma iga hüppe tagajärjel aina porisemaks ja märjemaks muutun. :) Kui Mäxi tuur tehtud, pääses väljakule Tuusja. Tuusjaga saime harjutatud istu ja lama. Kuna pinnas oli porine, siis ei sobinud preilil kõhtu maha panna ja otsustas lamada mingit veidrat moodi. (kõht maad ei puudutanud). Kui trenn tehtud oli pikalt aega ka aias ringi tormata. Ka Reede sai ringi hullata. Kuna oli vaikne ja rahulik hommik, sai ta territooriumil vabalt ringi joosta ja kõik nurgad üle vaadata, jooksutuuri lõpetasime varjupaiga aedikus, kus harjutasime tõkete ületamist, üle poomi ja a-tõkke jooksmist. Üle sai korratud ka käsklus istu. Antud sai ka käsklus lama, kuid Reede ei soovinud end ära määrida ning see käsklus jäi eile täitmata. :) Õues ja kontoris hullasid ka Njuuton ja Nikolas. Alguses varjupaiga territooriumil jalutades ja muru uurides tundusid vennad väga ärevil. Kontorini jõudes läks kõik veelgi põnevamaks. Poisid uurisid läbi kõik laua pealsed ja laua alused, läbi käidi ka kapi pealsed ja erinevad riiulid. Kui juba mitmendat korda olid riiulid läbi jalutatud, viskas Nikolas end põrandale pikali ja hakkas kasukat puhastama, kuid Njuuton otsustas kasukat puhastad riiulil, sealt oli ju kõrgem vaade. :) (Pilte näeb Nikolase ja Njuutoni enda lehelt) Pühapäeva hommik oli väga sarnane laupäeva omaga. Eile külastatud pere, kelle juurde jätsime kaks püügipuuri, helistasid ja teatasid, et kassid on taas sees. Nii siis läksimegi Hannaga kahele kassile taas järgi. Varjupaigas panime nad ilusasti pessa ning ette said nad puhta joogivee ja mõnusalt krõbisevaid krõbinaid. Nüüd nad ootavad veterinaari, kes nad ilusasti üle vaatab ja erinevad protsetuurid teostab (kiipimine, vaktsineerimine).
Taastusravi maja koristamine sujus sama kergelt nagu ka eile, kassid oli viksid ja viisakad ning teevad tublisid edusamme. Kuid mul jäi arusaamatuks mida korraldavad meie neli väikest põrgulist (Tom, Luna, Dexter ja Jansen), kõik padjad olid mööda tuba laiali visatud, tekid sassis nurka visatud ja liiva oli veetud igasse nurka kuhu vähegi mahtus :) Tundus, et kellelgi oli ikka väga suur mängutuju. Kõige naljakasm oli kogu loo juures see, et kui tuppa sisenesin, siis minu üllatunud nägu nähes istus Luna keset tuba ja lihtsalt vaatas mulle otsa, ka Tom jäi imelikult vaatama, tahtis ilmselt küsida, et miks nii üllatunud, me ju lihtsalt mängisime ;) Täna käisime Reedega metsas ja üle pika aja sai ta ka lahtiselt ringi kalpsata. Reede oli nii rõõmus ja tähelepanu hajus väga kiiresti ning sellepärast unustas ta ära, et mina ka temaga kaasas olin. Nii mul tuligi talle aina järgi joosta, kuni ta lõpuks ka mind märkas ja kergete hüpetaga taas minu poole jooksis :) Oh seda poissi. Kuna mul ei olnud enam erilist soovi talle järgi joosta, siis panin ta taas rihma otsa ja jalutasime tasakesi edasi. Varjupaigas tutvus Reede ka kutsikas Lucyga. Kõik sujus väga hästi. Reede liputas saba ja kurjusest oli asi kaugel. Kuid kuna Lucy oli väga aktiivne ja hüppas ringi, siis Reede oli sellise turtsaka näoga, kuna talle vist väga ei meeldinud, et mingi beebi oma poriste käppadega talle selga ronib. Kuid sellest hoolimata oli kõik suurepärane ning mitte ühtegi negatiivset nooti kummagi suust kuulda ei olnud. Aedikusse pääses ka Mäx, kes suutis end täiesti poriseks teha. Ning niikaua kui mina ringi toimetasin sai ka Mäxil jooksmisest isu täis ja nii ta siis otsustas mind oodata poomil istudes. Seal kõrgel istudes nägi ta väga hästi, kus keegi on ja kas ka tema poole juba keegi tuleb :) Hetty
0 Comments
Tänane hall pühapäev algas nagu ikka taastusravi maja koristamisega. Kuna nüüdsest on kõik neli tuba täis, siis ei sujunud puhastustööd enam nii kiiresti kui tavaliselt. Esimeses toas elas kuni täna pärastlõunani koer Axel. Nimelt leidis ta endale vahvad pereliikmed, kellega hakkab koos elama ja järgnevat elu nautima. Kui tema tuba puhtaks sai suundusime koer Lucy juurde, kes saabus varjupaika alles eile ning ootab ikka veel oma kaduma läinud peremeest. Tegemist on väga noore ja rõõmsameelse kutsikaga, kellest ilmselt kasvab üsna suur plika. (Pildil on koer Lucy) Kassidel, Dexter, Tom, Luna ja Jansen, läheb iga päevaga aina paremini. Kõigil on silmad juba peaaegu korras ning sülle lubavad nad ka end võtta. Isegi Luna, kes tavaliselt esimesel võimalusel plehku tahab pista oli täna nõus väga rahulikult süles istuma. Ka Jansen, kes varasemalt inimest nähes ära joosta üritas ning end kerra keeras ja kõhises oli täna täitsa tore. (Pildil Dexter, Tom ja Jansen) Ta vaatas otsa ja oli nõus süles istuma, ta küll ei nurrunud, kuid pai lubas teha ja kõhinat täna enam me ei kuulnud. Kogu koristamise aja oli Dexter kõige tublim, ta ei jooksnud toas ringi ega hakanud ka kartma. Ta istus rahulikult akna juures ja jälgis meie tegevust, kui põranda pesemiseks läks jälgis ta suure hoolega moppi ning soovis ka ise käpaga natuke kaasa aidata, kuid julgust jäi täna veel natuke vajaka. Tom oli samuti tubli, me ei saanud ei ühtegi käpahoopi ega ka hammustust. Teda rahulikult sülle võttes oli kuulda küll väike kõhin kuid rahulikult silitades jäi vakka ka see ning süles rahus mõnuledes vajus ka silm kinni. :) Kass Singapur, kellest varasemalt juttu on olnud, leidis endale hoiukodu, kus teeb suuri edusamme ja läheneb juba vaikselt ka inimesele, küll seljatagant ja aeglaselt, kuid siiski. Reedega tegi Hetty mõnusalt pika jalutuskäigu ning teel olles harjutasid nad käsklusi istu, käppa ja kõrval. Reede oli täna lihtsalt nii tubli. Ta oli väga rõõmsameelne ja otsis pidevalt tähelepanu ning seda ta ka sai. Kuna on lootust, et ta varsti koju läheb, siis kasutame seda aega, mis meil veel jäänud on maksimaalselt ära. :)
Ka Rommiga sai tehtud palju põnevat! Täna oli Hannal käsil käskluste istu, lama ja vaata harjutamine. Rommi sai suurepäraselt hakkama siis, kui puudusid segavad fakotrid - isegi Cleidis ei õppinud nii ruttu kontaktharjutust 'vaata' ära, kuid kui eemal jalutas koer Axel või siis Reede,hajus ka tähelepanu ja siis jäi hetkeks harjutamine soiku. Tuleb veel tööd teha just selle tähelepanu kallal, kuid muidu oli Rommi väga tubli ning edasiminek on märgatav. Joosta said ka Nupsu, Muska ja Lucy. Me soovisime vaadata, kuidas klapib uus koer Lucy teiste koertega - kõik sujus. Muska soovis temaga koheselt mängima hakata, kuid kuna Lucy jaoks oli kõik alles uus ja võõras, siis oli ta natuke pelglik. Kui Nupsu meiega liitus läks kõik kohe palju lõbusamaks. Nupsu soovis Lucy tähelepanu ja Muska soovis Nupsu oma. Kolmekesi puu ümer tiirutades ja läbi lompide tormates sai nalja kui palju. Nupsu ja Muska on väga vahvad kaaslased ja kui Lucy veel natuke julgust juurde saab on see kamp kokku loodud. Tähelepanuta ei jäänud ka Mäx. Peale jooksmist sai üle korratud käsklused istu, lama, käppa, oota ja kohale. Ületatud sai ka poom, mis oli suurepärane nimelt tema väga suure kiiruse juures oli tunne nagu ta lendaks üle poomi. :) Peale trenni tagasi pessa naastes suutis ta ära napata ka kõik maiused, mis olid Hetty topsis.Tema kavalus ei suuda enam vist kedagi üllatada, hajutades tähelepanu oma rahmeldamisega, pistis ta läbi boksi pea ja haarast topsi hambusse tühjendades selle sekunditega. Sellised lood sel pühapäeval! Loodame, et järgmine nädalavahetus on veidi kuivem ning päikselisem ilm! Hetty ja Hanna Nüüdsest oleme me leitavad ka facebookis. Jagame ka seal jooksvat infot uute toimingute kohta. Hetkel motivatsioon laes, seega on oodata palju üllatavat. Kõik, kes seda soovivad on nüüd veel paremini meie tegemistega kursis. :)
NB! Täna läks lahti ka nimepakkumise konkurss! Hetkel võimalik nimesid pakkuda küll vaid kuuele kassile, kuid täiendame albumit nii tihti kui võimalik ja vajalik. Tuld! https://www.facebook.com/HettyHanna?ref=stream https://www.facebook.com/HettyHanna?ref=stream https://www.facebook.com/HettyHanna?ref=stream ..algas taastusravimaja koristamisega (teeme ka vabatahtlikult, mitte sunniviisiliselt). See tähendas loomulikult seda, et Hetty koristas ja mina istusin Dexteri, Tomi, Luna ja Janseniga teises toas ning üritasin neid kõiki ükshaaval nunnutada. Neist kõige pohhuistlikum on Dexter, kes ei kähise üldse. Samas ei ole mina teda veel nurruma saanud. Ta laseb end vabalt sülle võtta, kuid võimalusel poeks ikkagi peadpidi jaanalinnu kombel kuhugi sisse või millegi taha. Jansen, ilvese moega kiisuke oli võrreldes eelmise korraga palju ee talutavam. Ta kähiseb küll korralikult ning üritab end igal võimalusel lahti rabeleda, kuid täna leppis ta minuga üllatavalt kiiresti. Võib vabalt väita, et ta tegelikult nautis silitusi, sest kui järgmist kiisut 'ahistama' asusin ei jooksnud ta kohe minema. Järgmiseks sai Tom, kes pole küll nii arg kui Jansen, kuid temaga tuleb ka aega varuda. Ja viimaseks haarasin Luna, kellega väga pikka juttu polnud - võrreldes eelmise korraga küll natukene parem, kuid usalduseni on veel pikk tee.
Veel oli taasturavimajja paigutatud kaks kartlikku täiskasvanud kiisut - üks üleni must ja teise värvi ei oska määrata - temas oli oraanži, musta, pruuni, nii tumedaid kui heledaid toone. Nimesid kiisudel veel pole, sest neil sai äsja 14 päeva varjupaigas oldud, mis tähendab, et järgmise nädala jooksul paigaldatakse neile kiip, nad vaktsineeritakse, teostatakse parasiiditõrje ning opereeritakse sigimisvõimetuteks et me saaksime neile uusi kodusid otsima hakata. Lisaks kassidele elab taastusravimajas ka taksikoer Axel, kelle loovutas varjupaigale tema omanik väga mõjuval põhjusel. Koer on sügavas siiani kerges šokis ja ei usalda kedagi varjupaiga personalist, kuid pole ka otseselt agressiivne. Õnneks tullakse juba homme teda vaatama, loodame väga, et pere ei kohku tema praegusest seisundist ning otsustavad Axeli endaga kaasa võtta, algul kas või hoiukodulepinguga, sest koera niisuguses õnnetus olekus näha on piin meile kõigile ja talle endale ka. Viimasesse vabasse tuppa kolisime ühe suure koera kutsika, kes samuti hetkel nimetu. Ta leiti täna hommikul Rohu tänavalt, Pärnu linnast ning siiani pole tema kohta uuritud. Tegime temast telefoniga pildid ja saatsime administraatorile, et ta Lemmikuleidjasse tema kohta postituse teeks, sest äkki keegi tõesti otsib seda armast olevust. Kolisime ta koeramajast taastusravimajja, sest oma lolluses surus ta oma pea boksivõrest läbi ning iseseisvalt enam sealt lahti ei saanud. Tema õnn, et ta seda siis katsetas kui me kohal olime. Kartuses, et ta proovib seda veel (seda on teiste koertega ennegi juhtunud, kuid rohkem kui korra nad ei ürita) viisime ta taastusravimajja, kus sääraseid võresid ei ole. Üleüldiselt läks päev kohutavalt kiiresti, sest kogu aeg oli midagi teha. Neljast tunnist varjupaigas ilmselgelt ei piisa, sest näiteks ei jõudnud ma kordagi kassimajja või Cramo vabapidamistubadesse ning samuti ei jõudnud ajaliselt ka Rommiga jalutada. Üks pere tuli koos oma emase koeraga meilt kedagi talle seltsi vaatama, nad jalutasid nii Morrisega kui Mäxiga ning otsustasid Mäxi oma koeraga klapitada proovida. Sellest ei tulnud kahjuks midagi välja, sest esimene tutvumine lõppes kergelt negatiivselt ja kuna pinget maha ei saanud jäi esimene katse ka viimaseks. Mäxi puhul huvitav reaktsioon, sest mitte kaua aega tagasi olid nad Stellaga parimad sõbrad, jooksid mitmed tunnid koos aedikus ilma ühegi negatiivse noodita. Pere mõtet päris maha ei matnud ja lubasid varjupaiga lehti jälgida. Saime teada, et Reede ja Roomet on kindlalt Soome broneeritud ning lahkuvad veebruari lõpus, Nupsu koha pealt on veel küsimusi, kuid hiljemalt aprillis peaks temagi uude kodu Soome riigi näol leidma. Loomasooviavaldusi on samuti üksjagu täidetud nii kasside Sabiine, Njuutoni kui Sveta kui ka koer Jaqueline'i kohta. Loodame et nemadki varsti oma koju saavad. :) Tänaseks kõik! Homme oleme mõlemad jälle platsis ja üritame ka digikaamerat kasutada, ikka ja jälle unustame tegemisi pildistada - kulupead. Hanna. Video on tehtud umbes kaks nädalat tagasi, kui lund oli rohkem kui küll ja külmakraade samuti. Selles videos on näha ka koera Carrot, kes aga nädalajagu juba uut kodu nautimas on. :) Video postitan hilinemisega, sest esiteks avastasin ma selle olemasolu alles teisipäeval ja Viljandis pole mul nii hea internetiühendus kui kodus et seda üles laadida. Mõnusat sõbrapäeva ning ärge unustage oma armsaid neljakäpalisi. :) Vendadest, Njuuton ja Nikolas, tehti sõbrapäeva puhul väga armas video!
http://animoto.com/play/isMAOMYPeT1uEQtErzPjRQ Mõnusat vaatamist kõigile! Mõned päevad tagasi kirjutasin siia koer Guccist, kes sattus varjupaika pärast mitmeid päevi Are vallas ekslemist.
Polegi vist siia kirjutanud, et Gucci sai tagasi koju oma inimeste juurde, kes olid teda otsinud peaaegu kuu aega, kuid tulutult. Nimelt kadus koer aastavahetusel ning sellest ajast saati polnud keegi teda näinud. Muidu 5 aastane, toakoera elu elav Gucci, pärisnimega Kuti (panime ikka üsna täppi nimepanekuga) oli ilmselt kogu selle aja esimese jaanuari ööst 26ndani kuskil ekselnud. Imetabane on ka see, et koer leiti Are vallast, kuid tema kodu on hoopis teine, Halinga vald. Kuts läbis seega umbes 18 kilomeetrit. Pere oli väga liigutatud sellest, et nad koera tagasi said. Meil samuti väga hea meel. :) Tänane päev oli eilsega võrreldes palju rahulikum. Varjupaiga õuel möllasid varesed ning kuni kella poole kaheni ei külastanud varjupaika mitte keegi. Ilm oli väga soe ja päikseline. Kui minu termomeeter nüüd ei valetanud siis oli hommikul 4 kraadi sooja! Kuna täna olime varjupaiga töötaja, Lilianiga kahekesi, siis kasutasime sellist vaikset aega ära soojakute koristamiseks ning koertega jalutamiseks. Reedel oli täna väga hea päev. Kuna ta on ainuke ketis olev koer, siis sai ta varjupaiga õuel lahtiselt ringi sibada. Kuna ta ei ole ka tülinorija, siis ei teinud ta teistes loomadest väljagi. Nii ta siis nuuskis kõik territooriumi nurgad läbi ning kui suur ring tehtud, võttis ta sammud aediku poole. Koos Reedega korjasime kokku kõik mänguasjad, mis lume alt välja sulanud ning tõstsime ka tõkkeid ringi, et rada põnevamaks muuta. Mõned korrad tegime ka uut rada läbi ning siis võtsime suuna meie lemmiku a-tõkke suunas. Seal üleval istudes näeb reede väga kaugele ning mina sain mõnusalt näo päikese suunas keerata. :) Tähelepanuta ei jäänud ka taastusravi majas olevad viis kassi (Tom, Luna, Dexter, Singapur ja Jansen) ning mõnusale jalutuskäigule sai ka pisike taks Axel. Mustad kassid teevad juba ilusaid edusamme. Nimelt on nende kõigi silmad juba märksa paremad. Lunal ei olnud täna isegi mitte rähma silmas ning Dexteril oli eilsega võrreldes juba päris kaunid silmakesed. Kõige kehvemad silmad olid Tomil, kuid kuna nad saavad ravi, siis ilmselt saab nendega kõik korda. Räägin siis natuke ka nende iseloomudest. Ükski kass ei tule uksele vastu, ega ole ka suures vaimustuses inimese nägemisest, ilmselt on olnud nende elus midagi traumeerivat, mis ei luba inimest kohe usaldada. Dexter on siiski üks tublimatest. Kui teda sülle võtta, siis ei hoia ta oma tekikesest, kus ta peal lamab, kramplikult kinni vaid tuleb rahulikult sülle. Samas otsib ta igat võimalust, et sealt taas ära joosta. Kuid ta ei jookse kaugele, vaid jääb lähedale istuma ja lubab pai teha. Täna teda süles hoides ja rahulikult silitades tegi ta suure-suure ohke ja peale seda hakkas nurruma! :D Luna on natuke pelglik ja kui temale liiga julgelt läheneda, siis kähiseb ta hoiatavalt, kuid kordagi ei ole ta käpaga löönud ega hammustanud. Kui kõik protseduurid tehtud, siis jookseb ta kohe peitu. Talle järgnedes saab talle väga hästi pai teha ning õige pea vaibub ka kähin. Tom on neist kolmest kõige kartlikum ning inimese süles ei püsi ta üldse. Varasemalt oleme saanud temaga täitsa rahumeelselt läbi, kui täna tüütasin ta vist oma seal olekuga täitsa ära ning siis otsustas ta end oma käpaga kaitsma hakata. Temal on vaja lihtsalt rohkem aega, et inimest jälle usaldama hakata ning küll me ka varsti tema nurrumist kuuleme! :) Ka Tuusja pääses jalutama. Käisime koos ühe väikesel jalutuskäigul ning siis mängisime natuke aedikus. Tuusjal tuli ju ikkagi üle vaadata, mida me Reedega seal korraldanud olime. Kuna soojad ilmad jätkuvad, siis lume sulamine on tekitanud väga palju vett. Suur ja sügav lomp oli kogunenud ka Tuusja aediku ette. Kahjuks tegime me mõlemad oma jalad läbimärjaks, kuid ega see ei takistanud meil lõbutsemast :) Kuna koer Lii on pandud koeramajja sooja, siis sai täna laenuks tema aediku endale Tuusja, kuna selle esine oli palju kuivem ning kuutki oli uuem. :) Niikaua, kui toas veel ruumi on, et Lii seal elada saab, võib Tuusja tema aedikus rahulikult elada. Nimelt on Lii väga lühikese karvaga ning külmade ilmadega sai ta sooja koeramaja tuppa endale toakese. Jalutuskäigule sai ka vahva koer Sull, kes algselt võib tunduda kuri, kuid tegelikult on ta väga sõbralik ja kuulekas koer. Ta vaid kaitseb oma territooriumi ning ei luba võõrastel sellele läheneda, kuid aedikust väljaspool käitub ta väga viisakalt. Piltidel on kassid kellest täna juttu oli ning mõned klõpsud suutsin teha ka Tuusja tänastest toimetustest! Pilt Reedega ongi tehtud siis kui me istume a-tõkkel, mitte küll täna, kuid siiski oleme suutnud selle jäädvustada! Paistab, et uued pildid tuleb teha ka Sullist, kuna tegemist on väga lõbusa selliga. :)
Kuna kell aina lendas, siis tuli ka minu suunduda koju jalgu kuivatama ja taas Tallinnasse naasta. Järgmine nädalavahetus siis jälle! Hetty Tänane päev oli vesine just sellepärast, et Pärnus on +3 kraadi ja igal pool on jube märg. Soojakraadid tegid head ka mu autole ja nii saimegi Hannaga ilusasti varjupaiga värava juurde ilma mingite viperusteta sõita. Oma päeva alustasime kolme musta kassi turgutamisega (Luna, Dexter ja Tom), nimelt puhastasime nende silmi ja panime ka rohtu.Arst arvas, et silmad nii hullud ei ole, natuke ravi ja varsti saab ehk korda. Kuna nad elavad kolmekesi taastusravi majas, siis otsustasime ka juba kogu maja ära koristada. Nende kõrval elavad Jansen ja Singapur, kes inimesest eriti vaimustuses ei ole ja eelistavad olla kuskil kahekesi peidus. Kaks kassituba sai ilusasti puhtaks ja igasse kasti ka värske liiv ning uued puhtad linad maha. Kolmandas toas elab koer Axel, kes mind veel väga ei usaldanud ja nii otsustasin teda mitte tüüdata. Töötajad, kellega ta väheke paremini läbi saab koristasid tema tuba ise. Pärast koristamist, said kõik kiisud, kes soovisid ka pika pai. Peale kasside juures sehkendamist hakkasime tegelema Roometi, Nupsu, Jacqueline ja Muskaga. Kõik neli koera saavad omavahel väga hästi läbi ning jooksevad aedikus sõbralikult koos. Carrot läks eile oma uude koju ning seetõttu teda tänasest enam meiega ei ole : ! Nupsu ja Muska on koos väga mängulised ja vahest kaasavad oma mänguhoogu ka Roometi. Jacqueline oli täna väga asjalik, soovis igaühelt tähelepanu. Oma soliidsele eale vaatamata on ta väga mänguline ja rõõmus. Kui koerad tagasi sai viidud külastasin ka Njuutonit ja Nikolast, kahjuks kadus täna aeg nii käest ära, et õue me ei jõudnudki. Kuid sellest vaatamata jooksid nad mulle koos Saamueliga kolmekesi vastu ja üritasid kõik koos sülle ära mahtuda. Njuuton oli veel eriti hellas tujus nurrus, pöörles ja sülest ta lahkuda ei soovinudki. Kui kassid said silitatud siis tuli Reede aeg. Algul mõtlesin temaga lihtsalt jalutada. Kuid terve see nädal, kui olin Tallinnas koolis, siis unistasin päevast kui Tuusja ja Reede koos jalutavad ja omavahel hästi läbi saavad. :) Kui Hannale ideest rääkisin, siis läksimegi neljakesi, Tuusja, Reede, Hanna ja mina, jalutama. Algselt jalutasime varjupaigast veidike eemale ja lasime neil üksteist nuusutada ning rahumeelselt tutvuda. Tundus et mingit konflikti keegi ei soovi ja jätkasime oma kõndi. Kuna Reede muutus väheke armukadetaks siis võtsin ma Reede endale ja Hanna jalutas Tuusjaga edasi. Reede üritas mind küll vahel takistada, et ma Tuusjale väga lähedale ei kõnniks, näiteks asutus mulle ette. Kuid siiski said nad Tuusjaga päris hästi jalutatud. Arutasime, et kui veel harjutada ja koos jalutada, siis võib-olla nad saavadki koos läbi ja on nõus ka koos mängima, kuna kumbki koer ei otsi tüli ja on suhteliselt rahuliku iseloomuga. See oleks küll super unistuse täitumine! :) Hetty See pruunide kõrvade ja pruuni sabajuurega väga pisike koer (turjakõrgus u 25cm) leiti Are vallast. Koerake oli esmaspäevast (27.02) alates metsas ringi jooksnud kuniks üks inimene ta kolmapäeval toiduga endale tuppa sai meelitada. Neljapäeval (30.01)saabus kutsu varjupaika, kus me teda soojendasime ja poputasime. Kui keegi teab kedagi kellel selline koer kadunud on, siis varjupaigaga saab ühendust telefonil 5246705!
Ristisin koerakese Gucciks, sest ta on üks väheseid, kes meile toodud koerariietesse ideaalselt mahub ja kellel neist kasu on. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|