Eelmisel nädalavahetusel olime koos üle pika aja valves ning kuna sattus sekka ka väljakutseid, siis otsustasime lasta ka teil ühte meie vabatahtliku töö vormi kiigata. Et tekst ei illustreeri piisavalt, siis otsustasime seekordsed videona salvestada ja teieni tuua. Olgu öeldud, et tegelikult oli väljakutseid kolm, kuid esimene linti ei saanud. 19.06 õhtul teatati sihitult ringi jooksvast koerast, kellel senikaua kui kohale jõudsime hoidsid silma peal samad inimesed kes temast meile teatasid. Varjupaigas selgus, et tal on kiip. Telefoni õhtul vastu ei võetud ning nii veetis kuts öö varjupaigas. Hommikul helistas omanik aga ise ning nüüd on ta tagasi omas kodus. Ülejäänud väljakutsetest aga pikka tekstilist seletust ei vaja, sest näete kõik täitsa ise ära. :)
1 Comment
Et kõik algusest peale ära rääkida, tuleb alustada Pärnu varjupaiga hetkeolukorrast. Nimelt on varjupaigas 25 koera, kes mõne vähese erandiga on ära antud kodudest. Põhjused on suhteliselt sarnased- vanuse ja tervisliku olukorra tõttu on omanikud suurte koertega hätta jäänud. See on kurb, et inimesed ei mõtle koera võtmist põhjalikult läbi. Ka varjupaika tulevad eakad inimesed ja soovivad kutsikat, et seda “oma käe järgi kasvatada”. Mis üldjuhul tähendab seda, et koer lastakse aeda lahti ning peale söögi etteandmise temaga keegi ei jaluta, ei treeni. Rääkimata koertekoolist. Üks niisugustest koertest on Aadu, umbes 5-aastane ilus ja sõbralik koer. Aadu on varjupaigas olnud juba mõnda aega ja ilmselge, et tema närvisüsteemile selline “kolhoosielu” ei sobi. Kuna Varjupaikade MTÜ vastavatud Läänemaa varjupaigas ootavad koerteaedikud alles asunikke, siis otsustati Aadu Läänemaale rahulikuma elu peale saata. Ka meie Hettyga pole veel uut varjupaika külastada jõudnud, avamispidustuste ajal olime mõlemad hõivatud oma kooliasjadega. Nii ühildasimegi meeldiva kasulikuga ja täna hommikul alustasime Pärnu varjupaigas pakkimist. Head inimesed on Pärnusse toonud hulgaliselt asju Läänemaa varjupaiga jaoks ja kõigepealt saigi peale laetud annetatud koeratoit, kassiliiv, liivakastid ja muud pudinad. Loomulikult üritas ennast pagasnikusse laadida ka Mäx, kes oli tulnud oma sõpra Aadut ära saatma. Aadu on varjupaiga personalile südamesse läinud ja nii tuligi hooldaja Lilianil pisar silma. Viimane musi enne teele asumist Asjad peal, koerad ja inimesed samuti- algabki suur seiklus nimega Aadu Lähetamine Teel tegime puhkepeatuse tanklas, kus semud veidi jalgu sirutada said Ridala vallas Viigardi külas asub uus varjupaik- 2 väikest majakest, linnulaul ja lilled, soe ja sõbralik pererahvas. Palju kassipoegi, nagu sel hooajal ikka, mõned täiskasvanud kassid ja imeilusad uued koerteaedikud. Uudistama tulnud Läänemaa rahvas Aadu teeb tutvust oma uue koduga. Õnneks Aadu näoilme ei demonstreeri tema suhtumist :) Kurb oli Aaduga hüvasti jätta, ehkki me teame, et Läänemaal on Aadul rahulikum oma uut kodu oodata. Haapsalust on aga patt lahkuda külastamata Müüriääre kohvikut ja kuna Mäx oli hea poiss olnud, otsustasime nii teda kui endid premeerida. Mäx pidas end ka kohvikus kenasti ülal Täpselt sel hetkel, kui Müüriäärest väljusime, helises telefon. Teisel pool oli Läänemaa varjupaik uskumatute uudistega- nimelt oli üks inimene juba Aadut vaatamas käinud ja kohe esimesest hetkest tekkis vastastikune sümpaatia. Terve tagasitee Pärnusse hoidsime krampikult pöialt, et Aadu ka teistele pereliikmetele meeldiks. JA TA MEELDIS! Juhhuuuuu!
Viimased uudised Läänemaalt räägivad seda, et pere läks koju oma aeda kindlustama ja üle vaatama. Hoiame kõik koos pöialt, eks! Hanna |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|