Täna tuleb pikemalt jutt minu ühes hoolealusest, Mäxsist. Ta on isepäine kuid väga hea koer. Mäxil on vaja kindla käega pererahvast, kuna muidu hakkab ta ise peremeheks ja see üldjuhul head ei teota. Mäx saabus varjupaika 2013 aasta septembris, kuna tema endisel peremehel ei olnud võimalik teda enam pidada. Varjupaigas sai ta läbi teiste koertega ja koos harjutasime korralikult rihma otsas jalutama ja õppisime erinevaid kuulekus käskluseid. Meie koostöö sujus ideaalselt ja lõpuks leidus ka kodu, kes soovis just Mäxi endale. Nii rändaski Mäx 8. märts 2014 oma uude koju. Kuid natuke enam kui kuu aja pärast (19. aprill) tuli ta tagasi varjupaika, kuna uus perekond leidis, et Mäx ei ole siiski see koer, kes neile sobiks. Mäx on stressis ja pisut närviline, kuid oma kodus, kus ta saaks piisavalt tähelepanu, rahuneks ta kindlasti. Mäx tahab, et tal oleks kogu aeg tegemist ja keegi temaga tegeleks. Üks hoovis joostes või niisama aega surnuks lüüa talle ei meeldi. Endale ise tegevust otsides võib ta jõude toiminguteni, mis inimestele kohe üldse ei sobi ja nii kipubki ta igavusest pahandusi tegema. Mäxil on selged käsklused istu, lama, oota, siia, kohale, hopp üle tõkke, jooksmine üle poomi ja a-tõkke. Kui Mäxil on kindel kaaslane iga päev olemas, siis on ta lausa ideaalne koer. Lisaks kõigele on tal ka kiirust, mis teeb iga harjutuse väga lustakaks ja hoogsaks. Lisaks on Mäx ka ideaalne koer kaaslaseks autosõidul. Ta läheb vabalt autosse ja kogu sõidu aja on ta rahulikult oma kohal. Mäxil on tehtud kõik vajalikud protseduurid ning ta on igati valmis minema oma uude ja sellesse õigesse koju. Ta eelistab, et kodus ootaks teda vaid kahejalgsed, kuna need karvased kassid talle väga ei meeldi, kuid koertega läbi saamine oleneb sellest milline on teine koer, vahel sobib ja vahel mitte. Nüüd ka väike video Mäxsist! NB! Kruttige kindlasti ka kvaliteeti mutrikese märgistuse alt! Hetty
0 Comments
Vähem kui nädal aega tagasi klappisid ajad nii minul, Hettyl kui meie vabatahtlikust fotograafil Kristhelil ning sõitsimegi viiekesi Valgeranda pildistama. Õhtu oli meie õnneks sekka vihmastele vägagi päikseline, kuid ei puudunud sõber tuul, mis tegi isegi silmade lahti hoidmise raskeks. Sellegipoolest võtsid pildid (eriti Hetty emotsioonist kriiskavad masterpiece'id) hingetuks, oleme Kristhelile tuhat tänu võlgu ja meie veebileht siin ja Facebookis on uuendatud fotodega. Et me pole kadedad jagame ilu ka siin blogis. Mõned jätame ainult endale vaatamiseks ka! Järgmiste kordadeni!
Hanna Ka sel aastal osalesime Pärnus toimuval Grillfestil. Võrreldes eelmise aastaga oli meie laua juures tegemist tibake rohkem. Eesmärk, miks me sinna üldse läksime, oli koguda Pärnu kodutute loomade varjupaiga uue koeramaja ehitamise jaoks raha, kuna vana on juba tõeliselt väsinud ja oma aja ära elanud. Mina olin mõlemad päevad kohal ja tegemist jagus hulgaliselt. Suureks seltsiliseks ja pilgupüüdjaks oli ka varjupaiga elanik pisike taks Brenda, kes juba täna oma uude koju sõidab. Kohapeal aga toimus heategevuslikloterii, kus oli võimalik võita huvitavaid auhindu. Lisaks tegi Purina meile vahva sudoku mängu. See nägi välja nagu tavaline sudoku, kuid numbrite asemel olid pildid varjupaiga kassidest ja koertest. Huvilisi oli palju ja inimesed võtsid hea meelega osa nii loteriist kui ka sudokust. Lisaks tunti huvi varjupaiga loomade ja üldse sealsete olude vastu. Kogu meie jutu ja olemise taustaks mängis vahva ja meeleolukas video osadest varjupaiga hoolealustest. Visake ka ise pilk peale! Arvan, et need kaks päeva võib lugeda täitsa edukaks. Kuid üritusi on tulemas veelgi. Nimelt toimub Port Artur II aatriumis 14. juunil heategevuslik kunstioksjon, kus toimub samuti erinevaid mänge ja muid tegevusi. Kõigil kellel on kasvõi natuke aega siis soovitan soojalt sealt samuti läbi hüpata, isegi siis kui eriline kunsti fänn ei ole. Rohkem infot leiate siit: https://www.facebook.com/events/784830058207558/?fref=ts Ja mis veel! Otsustasime Hannaga, kes kogu päeva oli veetnud loovkirjutamise õpitoas, et teeme toredale laupäevale veel toredama lõpu. Seadsime sammud varjupaiga poole ja haarasime endaga kaasa Hugo ja Mäxi. Natuke aega klapitasime varjupaiga ees suhteid ja siis tuli juba aeg autosse hüpata ja teele asuda. Minu suureks üllatuseks on Mäx ideaalne koer, kes autos sõidab. Ta hüppas vabatahtlikult autosse ja püsis seal ideaalselt. Pagasiruumis oli tal küllalt ruumi keerata ja pöörata. Nii ta sai kõigile mööduvatele autodele keelt näidata ja muidu muhe sell olla. Ka Hugo pidas enda tublisti üleval. Koos Hannaga tagaistmel laiutades veeres tee nii kiiresti, et silm ei jõudnud pilkudagi. Nii olimegi Reiu randa kenasti kohale jõudnud. Mäx oli energiat täis ja ta oleks hea meelega kogu ranna liivast tühjaks jooksnud ja veest kõik vetikad kinni püüdnud, kuid tema õnnetuseks ei jagunud minul nii palju energiat, kuid ehk mõni teine kord. Kuid Hugo käitus tõeliselt rahulikult ja jälgis igat Hanna liigutust, et ta millestki ometi ilma ei jääks. Kõige suurem üllatus üldse oli see, et kui Hugo tavaliselt kõikide koerte peale (v.a Tuusja ja Donna) on hambaid näitama hakanud, siis Mäx talle meeldis. Tegi seal mitmeid kordi Mäxi tuuride peale ka ise mängulisi samme. Peale jalutuskäiku ja vees sulistamist panime teki maha ja pidasime pisikese pikniku. Kui Hugo võttis sisse mõnusa puhke asendi, siis Mäx otsustas edasi tuuseldada ja oma märg ja niigi liivane kasukas veel liivasemaks püherdada. Ja ega ka siis veel rahu ei saanud, edasi tuli jälgida vees sulistavat taksikoera ja jooksvaid lapsi. Videoklipp Mäxist: Edasi jõudis meie teekond Pärnu jõe äärde, kus said koerad taas vees sulistada ja mõnusalt ringi rahmeldada. Peale jalutuskäiku tuligi sammud varjupaika seda, kuna varjupaiga juhataja helistas ja teatas, et taas on ta uute kassipoegadega teel varjupika ja tal läheb meile laenatud võtit vaja.
Selliste seiklustega kulges siis see nädalavahetus ja nüüd tuleb hakata valmistuma töiseks töönädalaks ja viimasteks eksamiteks. Hetty Kuna nii minul kui ka Hannal on seoses kooliga palju tegemist siis ei ole me see nädalavahetus varjupaika jõudnud. Kuid uudistega hoiame end kursis siiski! Tänane päev on täis huvitavaid sündmuseid, et tekkis soov kohe neid ka teiega jagada, head lugejad!
Minu hoolealune, Roki, leidis täna tee oma uude koju! Täna hommikul saabus varjupaika perekond, kellel oli suur soov enda uue pereliikmena näha Rokit! Loodetavasti kuuleme me ka varsti uudiseid kuidas uues kodus kohanemine sujub! Lisaks mahtus tänasesse päeva ka üks kurb uudis. Nimelt tuli minu endine hoolealune Mäx tagasi varjupaika. Hetkel ei oska ma veel öelda kuidas ta käitub ja kas ta on ka muutunud ning kuidas ta erinevate pingete ja stressiga kohanenud on. Kuid varsti varsti me siiski kohtume ja kindlasti panen ka kõik kirja! Nimelt leidis perekond, et Mäx siiski ei ole see koer, kes nende perekonnaga sobiks ja langetasid otsuse, mis ei olnud kindlasti kerge. Sellised uudised siis täna! Homme oleme me Hannaga luitekrossil koos Tuusja ja Hugoga ning kuidas meil seal läheb ja mida põnevat kogeme kuulete te kindlasti juba varsti! Imeilusat õhtu jätku teile kõigile! Hetty Laupäev algas väga ärevalt ja ootusrikkalt, kuna kuulsime hommikul, et üks perekond on huvitatud Mäxsist ja nad tulevad teda vaatama. Kui see aeg kätte jõudis oli päris hea tunne sees. Perekond läks jalutama ja tagasitulles leidsid nad, et Mäx on neile just see õige koer. Nii siis reisiski Mäx kaunil naistepäeval oma uude koju!!! Nädalavahetus oli õnnelik ka Hugole, kuna ta leidsi endale uued sõbrad ja mängukaaslased. Nimelt kaks noort plikat Lucy ja Donna on suurest Hugost väga vaimustatud ja koos mängimine sujub kolmel sellil väga lustakalt.
Lisaks sai tegeletud ka uue hoolealuse Rokiga. Alustasime käskluse istu õppimisega ja esimese korra kohta võib öelda, et täitsa tubli poiss! Tuusjast niipalju, et tema suutis olla meil nii tubli, et valiti isegi selle nädala loomaks! Eks ta on ikka tublisti vaeva ka näinud ja hoolega õppinud. Nädalavahetus oli lausa nii kasulik, et ta õppis natuke korralikumalt jalutama. Nimelt, kui muidu oli meie jalutuskäik väga hoogne ja ta kippus ära unustama, et mina ka tal järgi jooksen, siis nüüd käsklust, ei, kuuldes võtab ta tuure väheke maha! Ja veel! Homme (teisipäeval) algab meie facebooki lehel Pärnu varjupaiga loomade lugude jutustamine. Kellel huvi siis kindlasti kiigake ka sinna! Nagu ikka siis esimestena juttustavad oma loo need, kes varjupaigas kõige kauem elanud ja teavad asja paremini! Iga nädal saab sõna üks koer ja üks kass. :) Hetty Kuna ma polnud ammu varjupaigas käinud, siis ei olnud ka midagi postitada. Kuid nüüd olen seal juba kaks päeva mütanud, kuna oli lühika kooli nädal. Tegemist on olnud mõlemal päeval päris palju. Neljapäeval oli vahva päeva, kus said enamus meie koeri ja kasse mängida modelle. Mäx sai endale väga vinge Harley-Davidsoni särgi selga, Sull leidis enda garderoobist šiki kikilipsu ja ega ka Hugo oma lipsuga Sullile alla ei jäänud. Morris võttis pildile kaasa oma lemmik mänguasjad jne jne..Kõiki pilte näete täpsemalt kodulehel ja varsti jõuavad need ka siia üles, kuid hetk kannatust! :) Muidugi poseerisid uhkelt ka meie kaunid kiisud, küll patjadega, siis jälle mänguasjadega ja lõpuks ei jäänud pildilt välja ka peen vihmavari. Kuna Reede on nüüd oma uues kodus mõnusalt mõnulemas, siis jäi mul neljapäeval päris palju vaba aega üle :) Selle võrra said Mäx ja Tuusja kauem ringi möllata. Tuusjaga tegime me päris pika jalutuskäigu ja harjutasime korralikku kõndimist. Tagasi tulles hakkas ta asjast juba tasapisi aru saama ja enam nii ei sikutanud, ühesõnagu lootust on. Paar meetrit lonkis ta mul isegi kõrval. :) Varjupaigas jooksis ta aedikus natuke ringi ja siis hakkasime taas trenni tegema. Meelde said tuletatud käsklused istu, käppa, lama, oota. Kõik sujust fantastiliselt. Ka Tuusja ei jäänud pildistamisest ilma ning ka tema sai endale uhke kaunistus elemendi külge. Selleks oli imeilus punane kaelarätik. Mäx alustas oma päeva riiete valimisega, küll ta mõtles üht ja siis teist, kuni lõpuks leidis ta endale just selle õige. Riided seljas ja jooksuga pildile. Küll ta istus, hüppas jooksis ja ületas erinevaid tõkkeid. Jäi mulje, et ta lausa nautis poseerimist. Kuna tal on ka kõik käsklused selged, siis oli teda lausa lust pildistada. Mäxiga sai siis meelde tuletatud käsklused, istu, lama, oota, käppa, kohale, hopp (üle tõkke ja poomi). Päev aina veeres ja veeres, kuni tuli aeg lahkuda. Reedel sai korraldatud päris palju. Hommikut alustasin taastusravi koristamisega. Taas on igas toas keegi. Ühes toas elab Ron, kes ootab ikka veel seda aega, kui lõpuks ta uhke kasukas tagasi kasvab. Kuid ilmselt järgmisel nädalal läheb ta hoiukoju, mis mõjub talle kindlasti väga hästi. Teises Toas on Bauhof, kes on teistest kassidest eraldatud, kuna ta mõtles soome kolida ning seetõttu peab ta igaks juhuks teistest hoiduma, et mitte haigeks jääda. Kolmandas toas oli hommikul viis kassipoega ja õhtuks jäi neid alles kolm, kuna kaks neist rändasid koos hoiukoju. Ning viimases, neljandas, toas on pelglik koer Viola, koos oma kolme kutsikaga. Kui taastusravi korras, siis tuli aeg suunduda kontorisse, kuna seal oli täna hulgaliselt abikäsi tarvis. Nimelt vahetati sealne mööbel välja ja toodi uus sisse. Kellel huvi, milline kontor nüüd välja näeb, siis tulge aga varjupaika ja varuge aega, et ka mõnele kiisule pai teha või mõne koeraga jalutada! :) Ahjaa! Täna oli ka päev, kui valisin endale uue hoolealuse. Nimelt toodi eile varjupaika 1,5 aastane koer Roki, keda omanik enam ei soovinud, kuna koer olevat liiga suureks kasvanud. Täna temaga jalutades oli ta lihtsalt nii võrratu, et patt oleks teda mitte koolitada ja temaga mitte tegeleda. Rokist saab täpsemalt lugeda tema enda lehelt. Neljapäevast ja Reedest nüüd siis kõik, nüüd jääme laupäeva ja pühapäeva ootele. :) Hetty Piltidel - Tuusja, Mäx, Viola ja kutsikad, kutsikad, Sull, Hugo.
Kuna minu koolinädal sai läbi juba neljapäeval, siis sõitsingi õhtul Pärnu, et juba reede hommikul varakult valmis olla ja varjupaika minna. Ilm oli väga ilus ja mitte miski ei suutnud takistada sinna jõudmist. Põhjus, miks ma ei saanud minna varjupaika ka laupäeval ja pühapäeval on väga lihtne, nimelt on mul esmaspäeval mikrobioloogia eksam ja selleks on vaja väga kõvasti õppida. Kuna reede on ka protseduuri päev, kus inimesed saavad oma kasse tuua steriliseerimisele ja kastreerimisele, siis käis reedel päris palju rahvast varjupaigas. Varjupaika läksime koos Hannaga ja sinna jõudes mängisid aedikus juba Stella ja Mäx. Esmalt läksimegi nende juurde ja tegelesime nendega suhteliselt pikka aega. Mõlemaga sai harjutatud istu, lama, oota käsklust. Stella tegi kõik väga kenasti ära, kui Mäx oli segaduses, kuna Hanna tegeles Stellaga, siis ta tahtis ka sinna minna ja ka sealt maiust saada ning sellepärast ei tulnud meil ka eriti oota käsklus välja. Kuid kõik muu istumise, lamamise ja ka käpa andmise tagi ta väga tublisti ära. Järgmisena läksid aedikusse kuus väikest koera - Nupsu, Roomet, Otto, Lilleke, Nässu ja Xena. Kõik said väga hästi omavahel läbi ja neid oli lausa lust vaadata. Kõik olid nii elavad ja rõõmsad, käisid ringi ja ajasid omi asju ning siis tulid jälle, et pai saada. Sellised rõõmurullid tõid naeratuse suule ja kadus igasugune ajataju. Nüüd tuligi Reede kord, kes oli oma kuudist mind pikalt jälginud ja ka mõne niuksatuse kuuldele lasknud. Käisime jälle oma tavapärase tiiru metsas, kus ta sai hullata ja ringi joosta. Vaikselt hakkab tunduma, et peaksime mõne uue paiga otsima, kus ta saaks lahtiselt joosta Kuna see pikk metsatiir on küll ilus ja vahva, aga ega selle nädalaga midagi erilist seal ei muutu ning see hakkab juba Reedele vist igavaks muutuma. Metsas käidud oligi aeg seal maal, et pidin korraks ära käima. Tagasi jõudes tegelesin ma kassidega. Nimelt olen ma pikalt silmitsenud kahte vahvat kassipoissi Njuutonit ja Nikolast. Tegemist on vendadega, kellel jagub energiat igale poole. Nii saigi siis võetud traksid ja neile need külge pandud. Esmamulje ei olnud päris selline nagu lootsin, kuna nii kui traksid seljas ja jalad maad puudutasid kukkusid mõlemad kassid kummuli, kohati oli see naljakas, kui sams hirmutav. Kuna eelmise kassi Brunoga läks kõik väga libedalt, siis ei osanud sellist reaktsiooni oodata. Andsin neile aega harjumiseks ja siis hakkasime vaikselt ukse poole liikuma. Esialgu jalutasime mööda tube, käisime söögilaod läbi ja kui oldi piisavalt harjutud istusime ka välisukse juurde. Kui Nikolas oli rohkem huvitatud toidulaos kastide otsas turnimisest, siis Njuuton oli rohkem huvitatud marjast ja porisest murust. Me ei olnud väga pikalt õues, kuna liikumist oli palju ja koerad haukusid, siis ei tundnud kassid end just mitte kõige paremini. Läksime tagasi tuppa ja võtsin traksid ära! Koheselt hakkas suurpuhastus :) Karv oli ju ikkagi nii sassi läinud. :) Nüüd oligi jäänud mul veel Tuusjaga tegelemata. Viisin Tuusja aedikusse, kus ta sai rohkelt joosta ja kus harjutasime istumist ja käpa andmist, lisaks hakkasime õppima ka oota käsklust, mis tuli esimese korra kohta üpris hästi välja :) Nii saigi päev mööda saadetud. Kahjuks ei ole mul õrna aimugi millal ma uuesti varjupaika saan minna, kuna koolis on alanud eksamiperiood ja tuleb leida ka aega õppimiseks. Kui enne ei jõua siis kohe kindalasti täpselt kuu aja pärast olen ma jälle varjupaigas! Hetty
|
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|