Tegemist on Pärnu kodutute loomade varjupaigas elava Pätuga. Ilmselt olete Te juba tema looga tuttavad ja teate täpselt, kuidas ta varjupaika sattus. Kuid neile, kes veel ei tea, siis lühike tutvustus: Pätu ei ole saanud elada tavalist lustliku ja armastust täis koera elu. Ei ole ta nautinud ka kutsikapõlves rõõmu ja muresid. Pätu elas aastaid, mis oleks pidanud olema tema elu parimad ja rõõmsamad, hoopis kurvalt lühikese keti otsas, keset hoolimatust ja halba kohtlemist. Kõige halvematel päevadel suunati õhupüssi toru ka tema suunas ning kõige valusamad ja kibedamad lasud suundusid otse Pätu poole. Kuniks selle ajani, mil ta saabus varjupaika. Kui Pätu aasta ja kolm kuud tagasi varjupaika saabus helistas mõni päev hiljem tema endine omanik, sooviga teada saada, kas kõik töötajad on ikka elus ja tundis muret kuidas sellise murdjaga hakkama saadakse. Kurb tõsiasi on see, et n-ö omanik ei tundnudki oma koera. Pätu ei ole varjupaiga personali ega tuttavate inimeste osas mitte kunagi agressiivsust üles näidanud. Tema esimene kokkupuude loomade hooldajaga oli väga lustlik ja sõbralik - ta tõmbas kohe keelega üle hooldaja näo ning seepärast on tal ka hüüdnimi - musikoer. Minevikus tulenevalt vajab ta rohkem aega meesterahvaste usaldama õppimisega, kuid viimasel ajal sujub uute tutvuste sobitamine väga lihtsalt. Kuna Pätu on vaatamata umbes seitsmele eluaastale energiline ja rõõmsameelne, siis eeldab ta, et tulevasel kodul on aega ja tahtmist temaga tegeleda. Pätu tahab näidata kui palju ta suudab jagada ja anda. Temas kiirgab ahastus, sest peagi täitub pooltest aastat varjupaigas ja mitte keegi ei vaata tema poole, mitte keegi ei oota teda, mitte keegi ei tunne huvi. Ja kui isegi vaatab, siis kaob kähku ning ei naase enam iial tagasi. Pätu ei ole tavaline koer. Tegemist on ääretult targa ja tähelepanelik koeraga. Ta teab täpselt kui inimene vajab lohutust, abikäppa või sõbralikku müksu. Lisaks on ta suurepärane kallistuste ja põsemuside jagaja. Ta armastab aidata ja tunda, et teda vajatakse. Pätu ei taha olla üksi, ta tahab olla koos inimesega, kes teda armastab, temast hoolib. Pätu naudib ka mängimist, eriti jumaldab ta piiksuvaid palle. Vahepeal unustab ta ennast nii pikalt mänguasjade keskele, et isegi söömine ja joomine ununevad ära. Lisaks saab ta läbi nii emaste kui ka isaste koertega, viimastega vajab natuke harjumist ja kohanemist. Veel on ta kohati ka tormakas ja jõuline, mis tähendab seda, et temaga peab olema kannatlik ja olema valmis õpetusi mida talle jagame ja kodus jätkama. Kohe kindlasti ei sobi Pätu perre, kus elab mõni kass, sest nendega ei klapi ta kohe üldse - juba kaugelt läheb karv turri. Pätu on selgeks õppinud põhilised kuulekuskäsklused ning korralikult külastanud veterinaari ning teostanud vajalikud protseduurid koju minemiseks. Ta on kastreeritud, vaktsineeritud, omab isiklikku passi ja kiipi, saanud ussitõrje ja on ka välisparasiitidest vaba. Pätu soovib koju! Ei saaks olla midagi paremat, kui veeta jõulud oma esimese tõelise kuusepuu juures, oma päris tõelise perekonnaga! Muudame meie džentelmeni jõulud eriti valgeks ja säravaks. Koos suudame me kõike, Pätu lugu jagades võime leida üles inimese, kelle jaoks on Pätu ideaalne sõber ning kaaslane. Videod Pätust: I video: Pätu käis jõeääres lustimas koos Hannaga! https://vimeo.com/146553835 II video: Pätu möllav varjupaiga aedikus Palun jagame ka Pätu koju! Sest meile tundub, et sellest on muidu saamas jälle üks igavesti pikk ootamine!
Aitäh, et hoolid! vabatahtlik Hetty!
1 Comment
|
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|