Kassid on vallutanud me südame! Need väikesed kasslased, kes arvavad, et nad on kõige vägevamad ja võimsamad suudavad oma imelise nurrumise, saba vonksu ja sileda kasukaga üles sulatada ka kõige jäisema südame. Varjupaika satub alati väikeseid võitlejaid. Osad sõbralikumad, kui teised, kuid alati leidub ka neid, kes säravad kui erilised tähed ja jäävad meelde ja südamesse pikaks ajaks. Kui ühel tavalisel varjupaiga külastuspäeval kassimajja sisse astusin ei jagunud mul käsi ega silmi, et neid kõiki seal näha, kuulda ja hellitada. Väikesed nurrukid ootavad igal hetkel, et keegi saabuks ja neid hellitustega üle kallaks. Olen tihti mõelnud, miks küll neid kasse nii palju varjupaika satub, kuid tagasi koju jõuavad vähesed ning nii paljud jäävad ootab uut võimalust. Kuid kui mõelda seda, et maailmas on üle 500 miljoni kassi, siis tundub lausa lootusetuna näiv mõte, et kõik karvikud endale kodud leiaksid. Kuid midagi tuleb siiski ettevõtta, sest emane kass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas ning kui sellel kõigel lasta juhtuda on raske uskuda, et varjupaiga töötajatele võiks anda mõne puhkepäeva sel põhjusel, et varjupaik on tühi ja kõik loomad on õnnelikult oma kodudes, hoitud ja armastatud. Kas teadsid, et üks kassipaar koos oma poegadega võib siia ilma juurde “tekitada” 420,000 kassipoega 7 aasta jooksul. Kui palju neist peab kannatama kodutuks jäämise, nälja, külma ja väärkohtlemise all? Mõned kuud tagasi rääkisin ma samuti kassidest. Üks neist sellidest oli ääretult kaunis ja natuke isepäine umbes 3 aastane Agnes. Kurb uudis on see, et ta on endiselt varjupaigas. Kuid hea uudis selle juures on see, et ta on muutunud palju leplikumaks. Agnese puhul on kindel reegel, et ta ei ole nunnutamist ja solgutamist vajav kass. Ta on triibik, kes käib omapäi ning vajab inimest vaid selleks, et see teda aeg-ajalt sügaks ja talle süüa tooks. Kui ta on oma une täis maganud siis ärkab ta mõnusate ringutustega, maigutab suud, kontrollib üle oma valdused, võtab paar suutäit midagi hambaalla ja otsib üles ka paar paid. Agnes on kannatlik ja ta ootab veel, kui vaja. Kuid meie kõigi soov oleks, et Agnes leiaks kodu, kus oma sooja suve veetes liblikaid taga ajada ning hommikuti oma roosad varbad märja muru sisse kasta. Agnese kõrval toas elab üks lustakas Loore, kes on umbes 6 kuune noor preili ning maailma avastamine alles pooleli. Ta naudib pehmeid paisid ning tänutäheks laseb valla tugeva nurru, pehme käpaga ajab taga ka kõlisevaid pallikesi ja tunneb suurt huvi akna taga lendavate putukate vastu. Loore on ääretult kauni mustriga ning eriti kauni näoga. Tema silmadest paiskab kohe tarkust ja nupukust. Ta küll ei armasta eriti süles istuda, kuid selle eest teeb ta südame soojaks graatiliste liigutustega jalge ümber. Loore naudib sulepulga tagaajamist ja muidugi ei ütle ta ära ka heast ja paremast. :) Lisaks neile kahele elab naabermajas samuti väga palju kasse. Näiteks Mr.Grey on kohe ukse juures ootamas ja valmis vastu võtma kõikide kallistusi ja paisid. Ta on ääretult kannatlik, ei suru end kohe peale, kuid kui juba korra talle tähelepanu pöörata ei jäta ta jonni ja on valmis kasvõi nahast välja pugema, et natuke veel kõrvatagant sügatakse ja seljapealset silitatakse. Mr.Gray on oma nimevääriline, sest ta on tõeline härra, kes on oma kuube peitnud mitmeid varjundeid, et esmapilgul ei jõua silm seda suurt ilu kohe hoomatagi. Ühte tuppa mahub kohe mitu härrasmeest ja kohe kindlasti ei ole nad üksteise peale kadedad, sest nad teva, et nad mõlemad on ääretult sarmikad. Kes see teine ikka olla saab, kui Jeekim. Kuna ta teab, et soe suvi on tulekul, siis ta ei pidanud paljuks, et oma soengut natuke muuta. Kes ikka lämmatavas palavuses suudab uue perekonna pilke võita. Jeekim teab, et kasukas kasvab tagasi ja siis lubab ta kõigil oma pisikesi sõrmi sealt läbi vedada, kuid hetkel naudib ta kerget tunnet, mis annab talle palju rohkem vabaduse tunnet. Kuid seda ta palus kohe alguses, et tema võimas saba jääks pildile. Jeekim on tore poiss, kes on valmis vastu võtma kõikide hellitusi, kuid arvestada tuleks sellega, et ta siiski hoolib oma välimusest väga ning palub siiralt, et tead mustaks ei tehtaks. Kassid on erilised ja nad kõik väärivad sama erilist kodusoojust ja armastust. On teada tuntud fakt, et inimestele, kellel on kodus kass(id), elavad kauem ning neil esineb vähem stressi ja südameattake. Kassid on targad ning selles ei saa kahelda küll mitte keegi. Sest esiteks on nad kõige rohkem magavad imetajad, tavaliselt on 7-aastane kass ärkvel olnud umbes 2 aastat oma elust. Vat siis unimütse! Kui ka sinul on hea uni ja kardad, et kiisu tuleb seda rikkuma, siis ära muretse nad liiguvad küll kiiresti, kuid ääretult vaikselt. Kas pole mitte imeline! Nad on ikka nii nupukad ja mõelnud kõigele!
Tule varjupaika külla ja saa tundma nii palju erilisi hurmureid! Kõik on omamoodi isiksused, kes teavad kuidas sinu süda sulama panna. Nurrukid ootavad! Pärnu varjupaik avab oma uksed just sinule T-R 12-17 ja L-P12-14. Tule ja tunne tõelist armastust! Aitäh, et hoolid! vabatahtlik Hetty
0 Comments
Nädalavahetus oli meil taaskord üpris tegus. Sai ju käidud kolme varjupaiga koera ning Mäxiga ühel suurepärasel üritusel - Luitejooks 2016. Hetty ja Mäx on teada-tuntud hullud. Üks päev ma veel kirjutan postituse sellest millist imelist elu elab Mäx oma aktiivse koeraomanikuga ja kui palju Hetty Mäxile ja Mäx Hettyle pakub. Hetty on kindlasti väga paljudele eeskujuks, sest on väga pühendunud. Seekord osalesid nad nii 5.4km pikkusel koertekrossil ning tulid mõni tund pärast finišeerimist meiega ka 8.3km pikkusele retkele. :) Mina olin platsis Hetty hoolealuse Novaga, kes veel mõni nädal tagasi oli nii häbelik ja arg et ei julgenud ka kuudist välja tulla. Talle pidi sinna rihmaga järele minema ja praktiliselt välja tirima. Kuna tegu polnud agressiivse koeraga, siis sai Hetty ta kiirelt Mäxiga klappima ning edasi juba Reksi ja Pätuga. Nova sotsialiseerus kuttide abil nii inimestekui loomadega mõne päevaga ning õppis visalt kuttide pealt krutskeid. Alguses ei julgenud ta ka siseruumidesse tulla ja ka selle hirmu ületas tänu koertele, kelle käitumist ta imiteeris. Nüüd on Nova üsna memmekas. Ta on täiesti harjunud liiklusmüra, teiste koerte ja muu sellisega. Järgmine proovikivi oligi autosõit ning selline suurüritus nagu Luiteretk. Lisaks olid üritusel ka varjupaiga koerad Reks ja Pätu, kes mõlemad osalesid samuti Luiteretkel. Startisime neljakesi (Hetty, Hanna, Mäx, Nova) üheksa ajal hommikul, sest 10 oli juba Hetty ja Mäxi start. Autosõit kujunes rahulikuks. Kui jõudsime hakkas just aina rohkem ja rohkem rahvast üritusele saabuma. Novat sigin-sagin ei paistvat häirivat ja sain isegi mõningaid klippe üritusest filmida, Nova püsis rahulikult minu kõrval. Pärast Hetty ja Mäxi finišeerimist ja pisikest puhkust hakkasime uudistama ürituse alal ringi. Esindatud olid nagu lubatud ka Nutikas Lemmik inimesed koos vahvate leludega, näiteks pakkus värskeid saiakesi ka Kabli pagar, lisaks hakkasid silma Pärnu Haigla, Salomon koos soodsate spordijalanõudega ja Sookriimud (trakse-jooksuvöösid jms vahendeid müüv perefirma http://www.sookriimud.ee). Rajale lasti meid 13.05, koerteta jooksjate-retkeliste järel. 8.3 km sai läbitud ühiselt, kõik me koerad kõrvuti, mis on midagi, mida võisime eelmistel aastatel vaid unistada - polnud klapitamisega veel nii julged, kuid nüüd võime öelda, et oskame seda kunsti. Seega ei tekkinud me koerte vahel ühtegi tüli ja saime üheskoos hoida tempot, Noval oli ka neljajalgsete sõpradega julgem. Kõndisime raja läbi ca pooleteise tunniga, mis on minu arvates suurepärane tulemus sellise maastiku kohta. Hetty väisas sündmust neljandat, Hanna kolmandat korda. Rada oli seega tuttav, kuid kuigi võib tunduda alguses, et mis see 8.3km (retke distants) ära ei ole - käime ju tihti varjupaiga koertega selliseid maid maha, siis lugu on hoopis teine kui tegu on metsamaastiku, erinevate pinnamoodide ning küngastega mis asusid raja lõpuosas. Võttis ikka päris võhmale, kuid me olime väga väga tublid, kõndisime tempokalt ja väga tähtis on see, et kõik varjupaiga koerad üheskoos. Kogu üritus oli ja on alati omamoodi test varjupaiga koertele. Kõigepealt pikem autosõit, siis rahvasumm kelle hulgas ka palju teisi koeri ning sellega harjumine, helid mis tulevad kõlaritest, füüsiline pingutus.. Alati peab mõtlema enne keda Luitele üldse kaasa võtta, kuid selle aastase valikuga õnnestusime küll! Reks väheke näitas oma keerulist iseloomujoont ja tahtis kõikide koertega semutseda, kuid rahunes peale esimest kaht kilomeetrit rajal maha ning vabatahtlik Valeria kindel käsi juhtis ta kenasti lõpuni. Võime endi üle vabalt väga uhked olla, sest eeltöö ja vaev on end ära tasunud ja on peaaegu 100% kindel, et oleme esindatud ka järgmisel aastal. Üritus on aasatega arenenud paremuse poole, mis on iga korduva sündmuse puhul minu arvates väga oluline - kõik on järjest sujuvam (nt parkimise korraldus pole vast kunagi nii hea olnud kui sel aastal), järjest rohkem pakkuv (sel aastal luitejooks, koerte luitekross, luiteretk ajavõtuga, luiteretk ajavõtuta, koerte luiteretk, lastejooksud - kõigile midagi), korraldusmeeskond oli väga hooliv ja abistav nii omakeskis kui kõikide väisajatega. See hakkas silma ja seepärast soovitame seda üritust kõigile, kes tahavad veeta ägedat sportlikku nädalavahetust kas siis oma lemmikutega või ilma. Suur aitäh Kahe Silla Klubi & Pärnumaa Agilityklubile Minu Sõber! Lõppu vide üritusest, kus leiab ka meid! vabatahtlik Hanna Pühapäeval, 10. aprillil olid Hetty ja Mäx kutsutud Pärnu Kaubamajakasse koertele (ja osalt ka kassidele) mõeldud lelusid esitlema. Kuna meie teame ja viitame aeg-ajalt ka oma blogis sellele, et koer vajab lisaks füüsilisele liikumisele ka vaimset tegevust (nn ajutrenni), siis need vahvad lelud ongi just hea võimalus oma koeraga mõnusalt aega veeta, kontakti ja usaldust arendada ning koos tegutseda. Ürituse korraldas Petmarket koostöös ettevõttega "Nutikas Lemmik". Kohale jõudsime keskpäeva paiku, kus Mäx koos samuti üritusele kutsutud klubikaaslastega Pärnumaa Agilityklubist Minu Sõber sai enne esitlust veidi palju erinevaid mänguasju proovida. Kõigi mänguasjade põhimõte on mitte see, et annad koerale lelu ja ta üksi tegutseb, vaid just et koer ja tema omanik jõuavad koostöös lahenduseni, mis on maius mida tuleb siis sõltuvalt lelust kas siis sahtlist, klotsi alt või näiteks ka palli seest käppade ja hammaste abil üles leida. 12.30 liikusime kaubamajakasse sisse ning Mäx-Hetty ja tema klubikaaslased agility trennist Sandra-Buffy ja Pilvi-Brita tutvustasid end vaatajaskonnale. Päevajuht kogu kaubamajakas samal ajal toimunud ostupromenaadil oli Zenja Fokin. Kõigil kolmel koeral olid erinevad mänguasjad nuputada/esitleda. Ka keset melu suutsid kõik koerad 'mängimisele' keskenduda ja nuputasid üpris kiirelt maiused välja. Pärast umbes viieteistminutilist showd said kõik huvilised, kellest nii mitmed olid koos neljajalgsetega, taas erinevaid mänguasju katsetada. "Arendavaid mänguasju soovitavad koerapsühholoogid, veterinaarid, treenerid ja koeraomanikud üle terve maailma. Tooted on pidevas arengus ja professionaalne meeskond teeb järjepidevalt tööd uute ideede ja lelude loomiseks. Arendavad mänguasjad on loodud nii, et koer peab töötama oma ajuga ja lahendama probleeme erinevatel viisidel, otsides peidetud maiust. Kõik koerad peavad kasutama oma aju, et püsida tervena. Kui me ei paku oma koerale piisavalt tegevust, otsivad koerad endale sageli ise huvitavat tegevust, mis tihti koeraomanikule ei meeldi, näiteks närimine, muutumine agressiivseks või hüperaktiivseks. Arendavad mänguasjad on väga head ka juhtudel, kui koer ei saa mingil põhjusel vabalt liikuda, näiteks vigastuse korral." - NutikasLemmik.ee Tunnustatud Rootsi koeraspetsialisti Nina Ottossoni poolt loodud lelude maaletooja Eestis on Tähtede Poole OÜ ning rohkem infot saab nende kohta kodulehelt: http://www.Nutikaslemmik.ee . Lisaks on tooted müügil ka Petmarketi kauplustes, mis asuvad Pärnus Kaubamajakas, Mai Selveris ning Maksimarketis, Rakveres Kroonikeskuses ning Tallinnas asub laopood aadressil Ehitajate Tee 110. Kõigil 17. aprillil Koerte Luitekrossile või retkele minejatel on võimalik samuti lelusid seal proovida ja osta sest nutikad lelud on ka seal esindatud. Valik on tõesti väga suur, iga loom - väike, suur, vana, noor - leiab omale midagi mille kallal ragistada. Hinnaks enamikel mängudel pea 30 eurot. Ka Mäxile hakkasid mänguasjad kohe nii meeldima, et Hettygi lahkus ühe "Dog Casinoga". Nutikas Lemmik Facebookis Petmarket Facebookis Meie igal juhul soovitame neid lelusid väga! Ja pärast üritust, kus sai ise käega katsuda ja koerte hasarti näha veendusime, et tegu on kiitust väärt mängudega, sest mängida annab erinevate raskusastmete ja maiustega ning aeg-ajalt võib lelu ära peita, et taasavastamisrõõm näiteks mõne nädala möödudes uuesti tekiks. Ja vahva on ka see, kui koeraomanikust sõber-sõbranna ostab ka oma lemmikule mõne ägeda lelu - siis saab neid ju vahepeal vahetada! vabatahtlikud Hetty & Hanna Kuna seda kui me Hettyga koos varjupaika askeldama jõuame võib pidada suureks sündmuseks ja juhuste kokkulangevuseks meie täiesti erinevate graafikute tõttu - Hanna nädala sees koolis ja Hetty nädalavahetustel tööl, siis ei raisanud me ühel päikesepaistelisel päeval eriti kaua aega ja otsustasime kõigepealt klõpsutada uustulnukas, Hetty hoolealune Nova üles ning siis suundusime Reiu randa jalutuskäigule ja tegime sealgi mõned fotod. Täna on aeg need teie ette manada! Selline meiemoodi kevadetervitus või nii. :) Sellised vahvad pildid siis!
Püüdke teie ka kevadet, ta on juba siin! aitäh, et hoolid! vabatahtlikud Hetty ja Hanna |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|