Beton on väga tubli ja kuulekas. Istub, ootab, tuleb siia, kuid lamamisega pisut pirtsutab, kuid küll sellega ka varsti korda saab. Beton on lisaks käskluste õppimisele ka muidu tublit tööd teinud. Ta on suurepäraseks mängukaaslaseks kõigile varjuka tüdrukutele. Just tema on see, kes hoolitseb selle eest, et kõigi tuju oleks laes ja päev aktiivselt mööda saadetud. Palli oskab ta ka hästi mängida, kui pall visatakse, siis haarab ta selle hambusse ja eeldab, et nüüd algab tagaajamine, mis on tema meelest muidugi põnev ja meeletult naljaks. Mõned probleemid on siiski, mis püsivad. Beton ei ole endiselt andestanud meesterahvastele ja eelnevalt vajab ta tublisti aega, et koguda julgust ja olla heaks sõbraks kõigile pereliikmetele. Beton vajab aega ja harjumist ka lastega, eriti pahuraks muutub ta just siis, kui mõni laps peaks läheduses jooksma. Kuid eks aeg näitab ja küll ka tema õpib ja kohaneb. (Beton ja Emma mängimas) Kevad tuleb kolinal ja vahepeal jääb mulle mulje, et Pätu peast on kõik tarkus kevadise tuulega minema uhutud. Kuid on ka paremaid päevi ning kui tüdrukud ei sega, siis on märgata, et Pätu on üks hiiglaslik, heasüdamilik, rõõmsameelne, lustlik ja tark koer. Aegamööda oleme ilusasti selgeks saanud käskluse istu ja see paistb olevat ka Pätu lemmik, eriti veel siis kui lubatakse käppa lehvitada. Lisaks tuleb päris kenasti välja juba ka lamamine ja seda on väga meeldiv harjutada (muidugi siis kui pinnas on kuiv), nimelt kui tuleb käsklus lama, siis lendab Pätu mütaki kõhuli maha ja jääb keel ripakil ootama maiust. Tema näoilmed on lihtsalt kirjeldamatud. Lisaks oleme õppinud kenasti selgeks ka käskluseid oota ja siia. Hetkel oleme me harjutama hakanud käsklust kõrval. Harjutamist on küllaga, kuid Pätu on tõsiselt tubli ja asjalik. Olen selles kindel, et järgmine kord võin juba julgelt öelda, et Pätu oskab kõrval kõndida. Olen Pätu pildistamise täitsa ära unustanud, kuid kujutage ette kuidas Pätu jookseb roheline piiksuv kont suus, kena Sälli tal sabas. Või siis kuidas Pätu jookseb taas oma mänguasjaga ja kaunis Liisu teda eemalt jõllitamas. Või siis kuidas Pätu ja Emma müravad nagu kas pöörast ja üksteisele kalliks saanud sõpra. Kahju, kuid need pildi on jäänud tegemata, just sellepärast, et see vaatepilt on nii võrratu. Hiljuti võtsin vastu otsuse, et sooviksin lähemalt tutvust teha ühe jutuka, särtsaka, toreda ja hooliva Blackyga. Nii olengi enda uueks hoolealuseks valinud Blacky. Ka tema on suurepärane jalutuspartner. Ta arvestab väga kenasti oma jalutus kaaslastega. Saab läbi ka isaste koertega. Emased ajavad teda pisut närvi, kuid väga hullu miskit ei olegi. Blackyga oleme selgeks saanud käsklused istu, käppa ja vaata. Kuna kõik on alles suht alguses, siis õppimist ja tutvumist jagub meil mõlemal veel küllaga. (Blacky ja Mäx jalutamas) Kevad on tore ja tegemist jagub veel küllaga.
Soojust ja päikest teile kõigile. vabatahtlik Hetty
0 Comments
|
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|