See nädalavahetus algas jällegi reedel. Juba hommikul kella üheksa ajal jõudsime Hettyga varjupaika ning vaatasime üle uued varjupaiga asukad, kelleks oli pisike koer Nässu ja äsjasaabunud Otto. Otsustasime võtta läbisaavad koerad koos aedikusse ja üllatuslikult sai korraga joosta lausa KUUS koera - 'minu' Nupsu ja Roomet, boksikaaslased Lilleke ja Otto ning ka Xena ja uueke - Nässu. Mõelda vaid - neli emast ja kaks isast koera said kõik omavahel suurepäraselt läbi. Vahepeal pidime küll Ottot veidi rahustama, sest ta kutsikas ja kees vahepeal üle Nupsut taga ajades, kuid üldiselt ei tekkinud suuremaid tagasilööke. Nupsu ja Roomet said seega sel nädalal hea grupiteraapia. Nupsu on seeläbi veel julgemaks saanud, vahepeal tuli ka ilma Roometita paisid manguma, kuid üldiselt on ta täielikult Roometi käpa all.
Laupäeval möllasid Roomet ja Nupsu Otto ja Lillekesega, Xena ja Nässu said eraldi seda teha. Liisuga läksin kergema vastupanud teed ehk käisin temaga mõlemal päeval pikal metsatiirul - ei mingit aedikus möllamist või eriti pikka kontakti. Mul on lihtsalt tunne, et ta on liiga apaatne - kas hetkel või üldse, et temaga näiteks kuulekust õppida. Vähemalt veel ma tunnen et pole sellel mõtet. Kiisudest pole mul ka enam kedagi kuna möödunud nädalal lahkus ka Batman uude koju. Ma küll otsisin kassitoast omale seda kassi, kellega oleks see helk või kes meelde jääks, kuid hetkel polnud seda tunnet veel. Võib-olla järgmisel nädalal panustan kassidele natukene pikemalt. Tegin veel ka pilte ja video - need saabuvad hiljem. :) Hanna
0 Comments
Kuna minu koolinädal sai läbi juba neljapäeval, siis sõitsingi õhtul Pärnu, et juba reede hommikul varakult valmis olla ja varjupaika minna. Ilm oli väga ilus ja mitte miski ei suutnud takistada sinna jõudmist. Põhjus, miks ma ei saanud minna varjupaika ka laupäeval ja pühapäeval on väga lihtne, nimelt on mul esmaspäeval mikrobioloogia eksam ja selleks on vaja väga kõvasti õppida. Kuna reede on ka protseduuri päev, kus inimesed saavad oma kasse tuua steriliseerimisele ja kastreerimisele, siis käis reedel päris palju rahvast varjupaigas. Varjupaika läksime koos Hannaga ja sinna jõudes mängisid aedikus juba Stella ja Mäx. Esmalt läksimegi nende juurde ja tegelesime nendega suhteliselt pikka aega. Mõlemaga sai harjutatud istu, lama, oota käsklust. Stella tegi kõik väga kenasti ära, kui Mäx oli segaduses, kuna Hanna tegeles Stellaga, siis ta tahtis ka sinna minna ja ka sealt maiust saada ning sellepärast ei tulnud meil ka eriti oota käsklus välja. Kuid kõik muu istumise, lamamise ja ka käpa andmise tagi ta väga tublisti ära. Järgmisena läksid aedikusse kuus väikest koera - Nupsu, Roomet, Otto, Lilleke, Nässu ja Xena. Kõik said väga hästi omavahel läbi ja neid oli lausa lust vaadata. Kõik olid nii elavad ja rõõmsad, käisid ringi ja ajasid omi asju ning siis tulid jälle, et pai saada. Sellised rõõmurullid tõid naeratuse suule ja kadus igasugune ajataju. Nüüd tuligi Reede kord, kes oli oma kuudist mind pikalt jälginud ja ka mõne niuksatuse kuuldele lasknud. Käisime jälle oma tavapärase tiiru metsas, kus ta sai hullata ja ringi joosta. Vaikselt hakkab tunduma, et peaksime mõne uue paiga otsima, kus ta saaks lahtiselt joosta Kuna see pikk metsatiir on küll ilus ja vahva, aga ega selle nädalaga midagi erilist seal ei muutu ning see hakkab juba Reedele vist igavaks muutuma. Metsas käidud oligi aeg seal maal, et pidin korraks ära käima. Tagasi jõudes tegelesin ma kassidega. Nimelt olen ma pikalt silmitsenud kahte vahvat kassipoissi Njuutonit ja Nikolast. Tegemist on vendadega, kellel jagub energiat igale poole. Nii saigi siis võetud traksid ja neile need külge pandud. Esmamulje ei olnud päris selline nagu lootsin, kuna nii kui traksid seljas ja jalad maad puudutasid kukkusid mõlemad kassid kummuli, kohati oli see naljakas, kui sams hirmutav. Kuna eelmise kassi Brunoga läks kõik väga libedalt, siis ei osanud sellist reaktsiooni oodata. Andsin neile aega harjumiseks ja siis hakkasime vaikselt ukse poole liikuma. Esialgu jalutasime mööda tube, käisime söögilaod läbi ja kui oldi piisavalt harjutud istusime ka välisukse juurde. Kui Nikolas oli rohkem huvitatud toidulaos kastide otsas turnimisest, siis Njuuton oli rohkem huvitatud marjast ja porisest murust. Me ei olnud väga pikalt õues, kuna liikumist oli palju ja koerad haukusid, siis ei tundnud kassid end just mitte kõige paremini. Läksime tagasi tuppa ja võtsin traksid ära! Koheselt hakkas suurpuhastus :) Karv oli ju ikkagi nii sassi läinud. :) Nüüd oligi jäänud mul veel Tuusjaga tegelemata. Viisin Tuusja aedikusse, kus ta sai rohkelt joosta ja kus harjutasime istumist ja käpa andmist, lisaks hakkasime õppima ka oota käsklust, mis tuli esimese korra kohta üpris hästi välja :) Nii saigi päev mööda saadetud. Kahjuks ei ole mul õrna aimugi millal ma uuesti varjupaika saan minna, kuna koolis on alanud eksamiperiood ja tuleb leida ka aega õppimiseks. Kui enne ei jõua siis kohe kindalasti täpselt kuu aja pärast olen ma jälle varjupaigas! Hetty
|
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|