Ka sel aastal osalesime Pärnus toimuval Grillfestil. Võrreldes eelmise aastaga oli meie laua juures tegemist tibake rohkem. Eesmärk, miks me sinna üldse läksime, oli koguda Pärnu kodutute loomade varjupaiga uue koeramaja ehitamise jaoks raha, kuna vana on juba tõeliselt väsinud ja oma aja ära elanud. Mina olin mõlemad päevad kohal ja tegemist jagus hulgaliselt. Suureks seltsiliseks ja pilgupüüdjaks oli ka varjupaiga elanik pisike taks Brenda, kes juba täna oma uude koju sõidab. Kohapeal aga toimus heategevuslikloterii, kus oli võimalik võita huvitavaid auhindu. Lisaks tegi Purina meile vahva sudoku mängu. See nägi välja nagu tavaline sudoku, kuid numbrite asemel olid pildid varjupaiga kassidest ja koertest. Huvilisi oli palju ja inimesed võtsid hea meelega osa nii loteriist kui ka sudokust. Lisaks tunti huvi varjupaiga loomade ja üldse sealsete olude vastu. Kogu meie jutu ja olemise taustaks mängis vahva ja meeleolukas video osadest varjupaiga hoolealustest. Visake ka ise pilk peale! Arvan, et need kaks päeva võib lugeda täitsa edukaks. Kuid üritusi on tulemas veelgi. Nimelt toimub Port Artur II aatriumis 14. juunil heategevuslik kunstioksjon, kus toimub samuti erinevaid mänge ja muid tegevusi. Kõigil kellel on kasvõi natuke aega siis soovitan soojalt sealt samuti läbi hüpata, isegi siis kui eriline kunsti fänn ei ole. Rohkem infot leiate siit: https://www.facebook.com/events/784830058207558/?fref=ts Ja mis veel! Otsustasime Hannaga, kes kogu päeva oli veetnud loovkirjutamise õpitoas, et teeme toredale laupäevale veel toredama lõpu. Seadsime sammud varjupaiga poole ja haarasime endaga kaasa Hugo ja Mäxi. Natuke aega klapitasime varjupaiga ees suhteid ja siis tuli juba aeg autosse hüpata ja teele asuda. Minu suureks üllatuseks on Mäx ideaalne koer, kes autos sõidab. Ta hüppas vabatahtlikult autosse ja püsis seal ideaalselt. Pagasiruumis oli tal küllalt ruumi keerata ja pöörata. Nii ta sai kõigile mööduvatele autodele keelt näidata ja muidu muhe sell olla. Ka Hugo pidas enda tublisti üleval. Koos Hannaga tagaistmel laiutades veeres tee nii kiiresti, et silm ei jõudnud pilkudagi. Nii olimegi Reiu randa kenasti kohale jõudnud. Mäx oli energiat täis ja ta oleks hea meelega kogu ranna liivast tühjaks jooksnud ja veest kõik vetikad kinni püüdnud, kuid tema õnnetuseks ei jagunud minul nii palju energiat, kuid ehk mõni teine kord. Kuid Hugo käitus tõeliselt rahulikult ja jälgis igat Hanna liigutust, et ta millestki ometi ilma ei jääks. Kõige suurem üllatus üldse oli see, et kui Hugo tavaliselt kõikide koerte peale (v.a Tuusja ja Donna) on hambaid näitama hakanud, siis Mäx talle meeldis. Tegi seal mitmeid kordi Mäxi tuuride peale ka ise mängulisi samme. Peale jalutuskäiku ja vees sulistamist panime teki maha ja pidasime pisikese pikniku. Kui Hugo võttis sisse mõnusa puhke asendi, siis Mäx otsustas edasi tuuseldada ja oma märg ja niigi liivane kasukas veel liivasemaks püherdada. Ja ega ka siis veel rahu ei saanud, edasi tuli jälgida vees sulistavat taksikoera ja jooksvaid lapsi. Videoklipp Mäxist: Edasi jõudis meie teekond Pärnu jõe äärde, kus said koerad taas vees sulistada ja mõnusalt ringi rahmeldada. Peale jalutuskäiku tuligi sammud varjupaika seda, kuna varjupaiga juhataja helistas ja teatas, et taas on ta uute kassipoegadega teel varjupika ja tal läheb meile laenatud võtit vaja.
Selliste seiklustega kulges siis see nädalavahetus ja nüüd tuleb hakata valmistuma töiseks töönädalaks ja viimasteks eksamiteks. Hetty
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|