..algas taastusravimaja koristamisega (teeme ka vabatahtlikult, mitte sunniviisiliselt). See tähendas loomulikult seda, et Hetty koristas ja mina istusin Dexteri, Tomi, Luna ja Janseniga teises toas ning üritasin neid kõiki ükshaaval nunnutada. Neist kõige pohhuistlikum on Dexter, kes ei kähise üldse. Samas ei ole mina teda veel nurruma saanud. Ta laseb end vabalt sülle võtta, kuid võimalusel poeks ikkagi peadpidi jaanalinnu kombel kuhugi sisse või millegi taha. Jansen, ilvese moega kiisuke oli võrreldes eelmise korraga palju ee talutavam. Ta kähiseb küll korralikult ning üritab end igal võimalusel lahti rabeleda, kuid täna leppis ta minuga üllatavalt kiiresti. Võib vabalt väita, et ta tegelikult nautis silitusi, sest kui järgmist kiisut 'ahistama' asusin ei jooksnud ta kohe minema. Järgmiseks sai Tom, kes pole küll nii arg kui Jansen, kuid temaga tuleb ka aega varuda. Ja viimaseks haarasin Luna, kellega väga pikka juttu polnud - võrreldes eelmise korraga küll natukene parem, kuid usalduseni on veel pikk tee.
Veel oli taasturavimajja paigutatud kaks kartlikku täiskasvanud kiisut - üks üleni must ja teise värvi ei oska määrata - temas oli oraanži, musta, pruuni, nii tumedaid kui heledaid toone. Nimesid kiisudel veel pole, sest neil sai äsja 14 päeva varjupaigas oldud, mis tähendab, et järgmise nädala jooksul paigaldatakse neile kiip, nad vaktsineeritakse, teostatakse parasiiditõrje ning opereeritakse sigimisvõimetuteks et me saaksime neile uusi kodusid otsima hakata. Lisaks kassidele elab taastusravimajas ka taksikoer Axel, kelle loovutas varjupaigale tema omanik väga mõjuval põhjusel. Koer on sügavas siiani kerges šokis ja ei usalda kedagi varjupaiga personalist, kuid pole ka otseselt agressiivne. Õnneks tullakse juba homme teda vaatama, loodame väga, et pere ei kohku tema praegusest seisundist ning otsustavad Axeli endaga kaasa võtta, algul kas või hoiukodulepinguga, sest koera niisuguses õnnetus olekus näha on piin meile kõigile ja talle endale ka. Viimasesse vabasse tuppa kolisime ühe suure koera kutsika, kes samuti hetkel nimetu. Ta leiti täna hommikul Rohu tänavalt, Pärnu linnast ning siiani pole tema kohta uuritud. Tegime temast telefoniga pildid ja saatsime administraatorile, et ta Lemmikuleidjasse tema kohta postituse teeks, sest äkki keegi tõesti otsib seda armast olevust. Kolisime ta koeramajast taastusravimajja, sest oma lolluses surus ta oma pea boksivõrest läbi ning iseseisvalt enam sealt lahti ei saanud. Tema õnn, et ta seda siis katsetas kui me kohal olime. Kartuses, et ta proovib seda veel (seda on teiste koertega ennegi juhtunud, kuid rohkem kui korra nad ei ürita) viisime ta taastusravimajja, kus sääraseid võresid ei ole. Üleüldiselt läks päev kohutavalt kiiresti, sest kogu aeg oli midagi teha. Neljast tunnist varjupaigas ilmselgelt ei piisa, sest näiteks ei jõudnud ma kordagi kassimajja või Cramo vabapidamistubadesse ning samuti ei jõudnud ajaliselt ka Rommiga jalutada. Üks pere tuli koos oma emase koeraga meilt kedagi talle seltsi vaatama, nad jalutasid nii Morrisega kui Mäxiga ning otsustasid Mäxi oma koeraga klapitada proovida. Sellest ei tulnud kahjuks midagi välja, sest esimene tutvumine lõppes kergelt negatiivselt ja kuna pinget maha ei saanud jäi esimene katse ka viimaseks. Mäxi puhul huvitav reaktsioon, sest mitte kaua aega tagasi olid nad Stellaga parimad sõbrad, jooksid mitmed tunnid koos aedikus ilma ühegi negatiivse noodita. Pere mõtet päris maha ei matnud ja lubasid varjupaiga lehti jälgida. Saime teada, et Reede ja Roomet on kindlalt Soome broneeritud ning lahkuvad veebruari lõpus, Nupsu koha pealt on veel küsimusi, kuid hiljemalt aprillis peaks temagi uude kodu Soome riigi näol leidma. Loomasooviavaldusi on samuti üksjagu täidetud nii kasside Sabiine, Njuutoni kui Sveta kui ka koer Jaqueline'i kohta. Loodame et nemadki varsti oma koju saavad. :) Tänaseks kõik! Homme oleme mõlemad jälle platsis ja üritame ka digikaamerat kasutada, ikka ja jälle unustame tegemisi pildistada - kulupead. Hanna.
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|