Tänane päev oli eilsega võrreldes palju rahulikum. Varjupaiga õuel möllasid varesed ning kuni kella poole kaheni ei külastanud varjupaika mitte keegi. Ilm oli väga soe ja päikseline. Kui minu termomeeter nüüd ei valetanud siis oli hommikul 4 kraadi sooja! Kuna täna olime varjupaiga töötaja, Lilianiga kahekesi, siis kasutasime sellist vaikset aega ära soojakute koristamiseks ning koertega jalutamiseks. Reedel oli täna väga hea päev. Kuna ta on ainuke ketis olev koer, siis sai ta varjupaiga õuel lahtiselt ringi sibada. Kuna ta ei ole ka tülinorija, siis ei teinud ta teistes loomadest väljagi. Nii ta siis nuuskis kõik territooriumi nurgad läbi ning kui suur ring tehtud, võttis ta sammud aediku poole. Koos Reedega korjasime kokku kõik mänguasjad, mis lume alt välja sulanud ning tõstsime ka tõkkeid ringi, et rada põnevamaks muuta. Mõned korrad tegime ka uut rada läbi ning siis võtsime suuna meie lemmiku a-tõkke suunas. Seal üleval istudes näeb reede väga kaugele ning mina sain mõnusalt näo päikese suunas keerata. :) Tähelepanuta ei jäänud ka taastusravi majas olevad viis kassi (Tom, Luna, Dexter, Singapur ja Jansen) ning mõnusale jalutuskäigule sai ka pisike taks Axel. Mustad kassid teevad juba ilusaid edusamme. Nimelt on nende kõigi silmad juba märksa paremad. Lunal ei olnud täna isegi mitte rähma silmas ning Dexteril oli eilsega võrreldes juba päris kaunid silmakesed. Kõige kehvemad silmad olid Tomil, kuid kuna nad saavad ravi, siis ilmselt saab nendega kõik korda. Räägin siis natuke ka nende iseloomudest. Ükski kass ei tule uksele vastu, ega ole ka suures vaimustuses inimese nägemisest, ilmselt on olnud nende elus midagi traumeerivat, mis ei luba inimest kohe usaldada. Dexter on siiski üks tublimatest. Kui teda sülle võtta, siis ei hoia ta oma tekikesest, kus ta peal lamab, kramplikult kinni vaid tuleb rahulikult sülle. Samas otsib ta igat võimalust, et sealt taas ära joosta. Kuid ta ei jookse kaugele, vaid jääb lähedale istuma ja lubab pai teha. Täna teda süles hoides ja rahulikult silitades tegi ta suure-suure ohke ja peale seda hakkas nurruma! :D Luna on natuke pelglik ja kui temale liiga julgelt läheneda, siis kähiseb ta hoiatavalt, kuid kordagi ei ole ta käpaga löönud ega hammustanud. Kui kõik protseduurid tehtud, siis jookseb ta kohe peitu. Talle järgnedes saab talle väga hästi pai teha ning õige pea vaibub ka kähin. Tom on neist kolmest kõige kartlikum ning inimese süles ei püsi ta üldse. Varasemalt oleme saanud temaga täitsa rahumeelselt läbi, kui täna tüütasin ta vist oma seal olekuga täitsa ära ning siis otsustas ta end oma käpaga kaitsma hakata. Temal on vaja lihtsalt rohkem aega, et inimest jälle usaldama hakata ning küll me ka varsti tema nurrumist kuuleme! :) Ka Tuusja pääses jalutama. Käisime koos ühe väikesel jalutuskäigul ning siis mängisime natuke aedikus. Tuusjal tuli ju ikkagi üle vaadata, mida me Reedega seal korraldanud olime. Kuna soojad ilmad jätkuvad, siis lume sulamine on tekitanud väga palju vett. Suur ja sügav lomp oli kogunenud ka Tuusja aediku ette. Kahjuks tegime me mõlemad oma jalad läbimärjaks, kuid ega see ei takistanud meil lõbutsemast :) Kuna koer Lii on pandud koeramajja sooja, siis sai täna laenuks tema aediku endale Tuusja, kuna selle esine oli palju kuivem ning kuutki oli uuem. :) Niikaua, kui toas veel ruumi on, et Lii seal elada saab, võib Tuusja tema aedikus rahulikult elada. Nimelt on Lii väga lühikese karvaga ning külmade ilmadega sai ta sooja koeramaja tuppa endale toakese. Jalutuskäigule sai ka vahva koer Sull, kes algselt võib tunduda kuri, kuid tegelikult on ta väga sõbralik ja kuulekas koer. Ta vaid kaitseb oma territooriumi ning ei luba võõrastel sellele läheneda, kuid aedikust väljaspool käitub ta väga viisakalt. Piltidel on kassid kellest täna juttu oli ning mõned klõpsud suutsin teha ka Tuusja tänastest toimetustest! Pilt Reedega ongi tehtud siis kui me istume a-tõkkel, mitte küll täna, kuid siiski oleme suutnud selle jäädvustada! Paistab, et uued pildid tuleb teha ka Sullist, kuna tegemist on väga lõbusa selliga. :)
Kuna kell aina lendas, siis tuli ka minu suunduda koju jalgu kuivatama ja taas Tallinnasse naasta. Järgmine nädalavahetus siis jälle! Hetty
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|