Tänasega algab meie blogis uus postituste sari "Üks päev loomade varjupaigas", mis on täpne ühe varjupaiga-päeva kirjeldus sellest mida me ühel kindlal päeval varjupaigas tegime, kellega tegelesime ning mis toimus. Oleme varasemaltki kirjeldanud mida me teeme, kuid see 'sari' erineb tavapärasest ülevaatlikust postitustest, sest toome teieni võimalikult erinevaid päevi: halva ilmaga, produktiivseid, erinevaid üritusi täis päevi, päevi, mil tuleb varjupaika uus vabatahtlik, päevi kus tegeleme koerte koolitamisega ja nii edasi.. Lõpuks peaks sellest kaardistuma välja see, mida me siis õieti vabatahtlikena näeme, kogeme ja teeme, sest ausalt öeldes kohtame mõlemad aeg-ajalt küsimust, et mida me varjupaigas siis ka teeme ja ei oska sellele kunagi eriti kompaktselt ja lühidalt vastata, sest päevad loomade varjupaiga vabatahtlikuna on täiesti seinast seina erinevad. 29.01.2016 9.44: Jõuame varjupaika. Tervitame töötajaid ja kuulame vahepealseid uudiseid. Hanna vahetab riided ilmakindlamaks. 10:02: Esimesed liuglemised jääl on tehtud, õnneks veel kukkunud pole, kuid tuleb olla ääretult ettevaatlik. Kõigepealt läheme kutsikate juurde, kes on vahepeal tublisti kasvanud ja vajavad juba esmast sotsialiseerimist - neile ja nende emale anti esimesed nädalad rahu. Et saaksime rahulikult kutsikaid ka pildistada viib Hanna nende ema Claire'i jooksuaedikusse, Hetty viib ka hommikusöögi-joogi. 10:08: Kutsikad on nagu ikka imearmsad!Mõned klõpsud: 10:38: Nunnutamisega on kõik! Kutsikate ema Claire ka juba igatseb. Toome ta tagasi ja võtame nende naabritüdruku väikese My endaga möllama. Väike My sattus varjupaika Kildemaa teelt, Tori vallast 18. jaanuaril. 29. jaanuari seisuga ootab veel oma vana omanikku talle järele. 10:20: Sellise märja ilmaga ei viitsi ka Väike My kaua plätserdada nii et viime ta peagi tagasi oma sooja pessa. 10:22: Hanna teeb ringkäigu tagumiste aedikute ümber, tervitab sealseid asunikke Dinat, Reksi ning Semu. Betoonibokside juures ka Pätut, Aleksit ning Fredy. Suundub kassimajja kass Aratoni silitama. 10:28: Saabub Hetty kes teatab, et veterinaar ning personal arvavad, et kuna kutsikad on piisavalt suured ja nende hammaste tõttu ei taha kutsuema Claire pikalt neid piimaga toita, siis otsime neile toidulaost kutsikatoidu ning proovime kas nad oskavad süüa ning mis sellest välja tuleb. Leiame mõne minutiga varjupaigale annetatud Royal Canini toidud, mis mõeldud koertele alates teisest elukuust, kuid veterinaariga konsulteerides leiame, et miskit paha toidus pole ning et sooja veega tuleb krõbinaid niikuinii leotada, siis peaks kutsikad, kes vaid kolmenädalased nendega ilmselt hakkama saama. Proovime! 10:40: Teatame kontoris ka neile keda laoruumis polnud, et hakkame kutsikatele leotatud kuivtoitu andma ning otsime välja kausid, valame arvatava koguse topsi ning asume kõiksugu kopsikutega taastusravimaja poole teele. 10:41: Jeeeeee! Kutsikad söövad isukalt, igaüks omast kausist. 11:02: Taas kutsikatega tegeletud! Võtame Fredy ning läheme teda jalutama ja pildistama - Mäx on ka. 11:52: Vajalikud pildid käes - pilte on veel, tõin siia üksikud, kuid pildid lähevad nii varjupaiga kodulehele kui Rekkurescue ehk ka meie varjupaiga koertele kodu otsiva organisatsiooni lehele - Fredy on Soome organisatsiooni põhimõtetele kvalifitseeruv - väga inimsõbralik esmakontaktil ja tore. 12:02: Paneme Pätu ja Dina koos jooksuaedikusse. Las need pöörased möllavad koos! 12:15: Uus fotosessioon! Ka Reks on selline koer, kellele antakse võimalus saada uus kodu Soomes - selleks vajalikud tingimused on, et loom oleks inimesega sõbralik ja poleks varjupaigas oldud perioodil inimese vastu mingit selget agressiivsust üles näidanud. Nii et Reks kvalifitseerub. 13:20: Ka see fotosessioon+jalutuskäik sai lõpu. Aeg taas kutsikaid toita. 13:31: Kui me juba seal oleme, siis mõtleme et vahetame ka nende pesamaterjali uuema vastu. Hanna otsib laost uue pehme madratsi, linu ja patju, Hetty koristab vana ära ning peseb selle ajaga ka põranda. Kuniks põrand kuivab veedame toredalt aega teises taastusravimaja boksis, mis hetkel veel tühi. Ka kutsikate ema Claire on meiega. :) 13:52: Kuna kutsikatel pole veel nimesid, siis arutleme, et millised nimed meie neile paneks. Kuna ema nimi on Claire, siis C-tähega nimed on eelistatuimad. Nii saab poisiklutt nimeks Charlie/Charles ning must-valge piiga saab Hetty poolt nimetatud Caitlyniks ning Hanna paneb pruuni värvi plikale nimeks Camilla. Eks näis mis neist tegelikult kunagi omades kodudes saab. :)
14:17: Paneme Pätu ja Dina tagasi oma boksidesse. 14:32: Kuna ilm on veidike niru, jalgealune tahab libeduse tõttu pidevalt ära kaduda ning oleme kõikide koertega (v.a Semu, kes ootab vana peremeest ning ei taha ise et temaga tegeletakse) ära tegelenud, siis otsustame tänaseks lõpetada. Tagasi puhtamatesse rõivastesse ning kodu poole! Selline oli üks meie päev varjupaigas! Tegelikult me nii sünkroonselt koos ei toimeta - mõlemal on erinevad hoolealused, kellega tegeleme individuaalselt, kellega jalutame erinevatel aegadel ning samuti ei ole meie ajad mil varjupaiga oleme ühtinud, kuid see päev sai ekstra varasemalt kokku lepitud, sest soov oli koos koertest pilte teha. Sel päeval ei tegelenud me näiteks ei koertega individuaalselt, ega ka külastajatega, sest olime kogu aeg ise tegevuses ning töötajaid jagus kenasti külastajatega tegelema. Kindlasti on järgmine päev mille teie ette toome hoopistükis erinev sellest. Nii kestuse kui iseloomu poolest. Ning kindel on see, et mõnel järgmisel korral kirjutame mõlemad eraldi oma tegemistest samal päeval. Kuid küll te peagi ise näete. :) Aitäh et hoolid! Hetty & Hanna.
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|