Aeg jutustada uus õnneliku lõpuga lugu. Sedapuhku on tegu perega, kelle juures elab lausa kaks endist, erinevatel aegadel varjupaigast võetud koer Jansa ja kass Piraat. Esiti võeti perre koer Jansa, kes saabus varjupaika Pärnu tänavailt varakevad 2012. Suur kollane koer meenutas mulle kangesti mingist lasteraamatust pärit tuletõrje koera, kelle nimi ei meenu, aga Jansa välimusega seostasin seda kohe. Kui teised kutsusid teda Jansaks, siis mina Jõmmuks. Kiri Jansa perelt: Jansa tuli meie perre 2012.aasta septembris. Varjupaigas jäi ta meile kohe silma, sest kui teised seal haukusid, siis tema oli vait. Vanaema muretses, et ka kodus koer häält ei tee-mis majavalvur ta selline on. Aga see oli vaid algus... Nüüd on te meie suur sõber ja koduhoidja.Poolehektariline aiaga piiratud õu on tema valvata ja möödakäijad kuulevad kõik, missugune tugev hääl tal on. Tuttavad külaelanikud teavad juba, et kui Jansat nime pidi kaugelt hüüda, siis sõber on aia taga saba liputamas. Sellegi poolest on algusest peale meie pere komme, et teeme Jansaga igaõhtuse jalutuskäigu. Jansa ootab seda väga ning on ääretult kurb, kui keegi ei viitsi seda teha. Kartsime alguses väga oma vana kassi pärast- kuidas Jansa temasse suhtub. Õnneks on ta väga mõistlik, liputab saba ja jääb rahulikuks ega aja teda taga. Sama on meie suvel perre lisandunud uue kassi Piraadiga (Pätiga), kellega saavad õues rahulikult oma asju ajada. Igal aastal käib peremees korra Jansaga arsti juures kontrollis ning seegi kord sai koer kiitvaid sõnu kuulda: tore, terve ja tugev koer. Me oleme kõik väga rahul ja õnnelikud, et Jansa meie ellu tuli. Piraat saabus meile 2014 varakevadel. Teistest kassipoegadest eristas teda see, et tal puudus üks silm. Hoolimata sellest oli Piraat kohe väga sõbralik ja meelitas paitama, kuid teised, palju asotsiaalsemad said uued kodud, aga Piraat jäi.. Kuni tuli juba meilt Jansa võtnud pere, kes soovis omale uut kassi, kuna vana veetis päevad tavaliselt magade. Piraat oli just täpselt selline keda neil vaja! Uue nime sai ka: on nüüd Pätt. Kiri perelt: Suve algul 2014 tuli ootamatu mõte, et võtaks ühe kassi moodi kassi ka endale. Et meil on kodus vanake Miisu, keda ei huvita suurt enam miski, siis näis see õige olevat. Kui varjuapaika jõudsime, siis esimene, kes meile silma jäi, oli ühesilmne Piraat- kuigi nagu natuke vigane, siiski kõige aktiivsem. Ja meie tunne taas meid ei petnud. Aktiivne, kange iseloomuga, mänguhimuline. Kiiresti võttis meid omaks, harjus ja tutvus ümbruskonnaga. Ainuke, kes siiani Pätti eriti ei armasta, on vana kass Miisu. Vanaema on hädas, sest väga tihti tuleb Pätt õuest, hiir hambus, ja tahab sellega tuppa tulla. Igal hommikul on meil nüüd kassi-kell, sest poole seitsme paiku toimub äratus, sest kala söömise aeg on käes. Seega koos Pätiga on meie päevaplaan ja elukorraldus veidi muutunud.Ka Jansaga saavad nad läbi. Vahel Jansa ajab teda mängulustis taga, siis põgeneb Pätt õunapuu otsa või inimese sülle. Piraat uues kodus: Ja ongi peaaegu kõik. Lisan lõppu veel ühe pildi kus vahvad loomad koos figureerivad. vabatahtlik Hanna
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|