Kuna tervis ei ole viimastel päevadel eriti kiita, siis otsustasin laupäeval mitte varjupaika külastada vaid kodus enda rahulikult ravida. Kuid kuna pühapäeval ärgates oli enesetunne juba nii hea, siis otsustasin siiski sealt enne Tallinnasse minekut läbi hüpata. Kuna ilm oli lihtsalt nii võrratult ilus, siis kasutasin aega maksimaalselt väljas olemiseks. Esmalt võtsin ette taastusravi koristamise. Hetkel elavad seal Viola koos oma kolme kutsikaga, varjupaigas hoiul olev pisike koer Supsu, Audrust pärist koer Arabella ja siis ikka uude koju sõitmist ootav kass Bauhof. Õnneks ei pea ta enam seda kaua ootama, kuna just täna, esmaspäeval, algas tema teekond Soome. Pühapäeval toodi talle ka üks seltsiline, Valgast, kes samuti uude koju Soome sõita soovis. Tegemist oli väga kauni ja rahuliku kiisuga, igal juhul Bauhof oli temast väga huvitatud. Siiski ei pannud me neid mõlemaid lahtiselt tuppa ringi jooksama, kuna mine sa tea mis juhtuda võib, äkki uuele kiisule ei meeldi liigne pealetükkivus ja soovib pisut privaatsust. Nii siis sai uus kiisu Bauhofi tuppa endale suure puuri, üle sai visatud ka väike tekike, et kõik küljed lahti ei oleks, ja ta end ikka turvaliselt uues kohas tunneks. Naljaks oli see, et kui ma neid tunnikese pärast taas vaatama läksin, siis oli Bauhof teki pealt maha visanud ja mõlemad kiisud magasid külg külje kõrval mõnusalt päikese käes, ainult puuri sein lahutas neid :) Igal juhul soovin ma neile kahele pikka ja mõnusat elu uutes ja hoolivates peredes! Kui taastusravi majas toad korda said ja ravimid ära jagatud, läksin jalutama ma Bellaga. Ta on juba päris julgeks muutunud ja soovib jubedalt tähelepanu. Aias joostes selgus, et tegemist on krutskeid täis kutsaga. Küll ta oli vaimustuses erinevatest pallidest ja mänguasjadest ning kepsutas ja jooksis mööda aeda ringi nagu üliarmas plikake. Hetkel oleme harjutanud käsklust siia ja istu. Tema õpetamine on oodatust raskem, kuna ta on nii alandlik ning minuni jõudes tahab ta kohe lamada ja roomata. Kuid siiski läheb tal juba päris hästi. Kui Bellaga said põhilised asjad üle korratud, siis tõin talle seltsi ka Roki. Koos said nad väga ilusasti mängitud. Vahel kippus Roki pisut ülemeelikuks muutuma ja tahtis Bella tähelepanu äratada jalast näksates, kuid ega see tal ei õnnestunud. Rokiga sai ka tehtud kuulekust. Käsklused istu, lama, siia ja oota tulevad juba päris hästi välja. Vahest kipub ta liiga hoogu minema ja ei viitsi oodata, kuid kui asja rahulikult teha ja mitu korda korrata siis hakkab talle ka tasakesi kohale jõudma, mida ma temalt soovin. Natuke ka kassidest. Pärlike oli taas pisut tõbine ja kuni reedeni sai ta jälle rohtu, kuid nüüd paistab, et kõik läheb jälle ülesmäge. Päikese käes mõnuledes ei tundnud ta erilist huvi ka inimeste vastu. Kui pai tegin siis korraks piilus, et kes teda nüüd jälle katsuma tuli ja magas rahus edasi. :) Vennad Nikolas ja Njuuton on ikka sama vahvad nagu alati. Korra käisime ka jalutamas, kuid ega me kaugele ei jõudnud, kuna nad leidsid endale kohe kassimaja läheduses mõnusa koha kus pikali visata ja sooja ilma nautida! :)
Lisaks käisin jalutamas ja aedikus mängimas Tuusjaga. Siiani on sujunud kõik päris hästi ja iga päevaga üllatab ta mind aina rohkem. Ükspäev kirjutan ma temast natuke pikemalt! :) Kellel vähegi aega on, siis ma soovitan soojalt seda varjupaigas veeta, mis saab olla veel parem, kui koertega jalutamine ja kasside nunnutamine! :D Päikselist kevadet teile kõigile! Hetty
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|