Minu neli hoolealust Mäx, Beton, Rebella ja Pätu on kõik arenenud järjest tublimateks ja sõnakuulelikumateks. Kuna aega jääb järjest vähemaks, mida varjukas veeta saab, siis otsustasin ühel päeval, et võtan oma laheda kolmiku, Rebella, Mäx ja Beton, ning viin nad kõik koos jalutama, kahjuks ei saandu Pätu meiega liituda. Jalutuskäik oli pikka, peaaegu 6km. Mõelda ju võiks, et ei olegi midagi erilist, kuid kui kolm rahmeldist vöö küljes sahkerdab, siis lõpuks ikka väsitab kogu retk päris korralikult ära. (Mäx, Beton, Rebella) Minu kõge suuremaks ja meeldivamaks üllatuseks oli see, et Beton ja Mäx saavad omavahel täiesti ilusasti läbi. Mõlemad on ju siiski uhked isased ja loogiliselt võiks järeldada, et mõlemad tahavad võimutseda, kuid ei. Mõlema eesmärgiks oli tempot tõsta ja mind nii kiiresti edasi liikuma sundida kui võimalik ehk siis hoopis hea koostöö. :D Selles lustakas kolmikus oli kõige rahumeelsem Rebella, kuid kui tuju tuli siis võttis tuurid üles ja kepsutas poistest mööda ning kutsus mängima. Esimesel päeval läks kogu retk väga ilusasti, teel ei tulnud keegi vastu ja koerad kuulasid tublisti sõna. Teisel päeval tuli meile üks koer vastu. Hirm oli päris suur, sest vastutuleval koeral ei olnud ka saatjat ja keha hoiak oli tal päris ähvardav. Kuid õnneks ta vist kartis mind, sest kui Beton otsustas ta peale urisema hakata ja mina range häälega, jätta!, hõikasin siis tõmbas ka võõras tagasi ja jäi meid eemalt lihtsalt vaatama. Teisel päeval otsustasin ka raja natuke uuemaks ja pikemaks teha ning kogu lugu lõppes sellega, et eksisime ära. Algul tundus see lausa uskumatuna, et Pärnu linnas suuda eksida, kui nii see tõesti juhtus. Järsku seisin kolme koeraga pisikese tee lõpus ja kraav kohe nina ees. Kraavi polnud mõtet ka ületada, kuna sealt ei läinud teed edasi, mööda kõrval olevat käänulist teed jõudsime mingi tehase territooriumile, mida ümbritsesid keelumärgid ja muud hoiatavad sildid, kuid kuna eemalt paistis tee, kus liiklevad inimesed ja autod siis otsustasi arusaamatu näo pähe teha ja tähtsalt sealt läbi tatsata. Õnneks ei tulnud ka keegi midagi ütlema. Mäxiga käime me aktiivselt veel ka agility trennis, kus läheb meil väga hästi. Tundub, et Mäx lausa naudib trenne. Iga kord läheb meil järjest paremini ja teeme tublisid edusamme. Betoniga harjutame tublisti kuulekust ja harjutame teda taas meesterahvaid usaldama. Ka Beton teeb edusamme, sest aeg on näidanud, kui nädalas ikka korra temaga meesterahvas tegeleb, siis harjub ta tema seltskonnaga ja suudab teda taas usaldad. Kuna Sull läks uhkelt koju siis kolis Rebella tema boksi. Paistab, et tal seal täitsa meeldib ning vahetevahel ei raatsi ta sealt väljagi tulla. Kuna Rebella oli peale varjupaika loovutamist väga suures šhokis ja masenduses, siis läheb tal aega, et uusi inimesi usaldama hakata. Tuttavate inimestesse kiindub ta väga kiiresti ja suhtub neisse hoolivalt, kuid võõraste peale kipub ta korralikult haukuma. Kogu selle haukumise taga ei ole absoluutselt kurjust vaid hoopis hirm, et äkki tuleb taas inimene, kes temast paari aasta pärast loobuda tahab ja haukumisega ta seda kõike üritabki vältida. Suur Pätu on saanud ka vahepeal endale sõbranna, kellega koos jooksuaedikus möllata, selleks on muidugi lustlik Simona. Ainus mure on see, et Pätu on meeletult uhke ja kade. Nimelt kui ta leiab enda jaoks meeletult laheda mänguasja siis ta jookseb ja kekutab, kuid kellegagi ta seda jagada ei soovi. Ka Simona sai ükspäev ähvardava haukumise osaliseks, kuna tüdruk otsustas Pätult piiksuva kondi ära näpata. Õnneks lõppes kõik hästi ja Pätu sa oma piiksu tagasi ning rahunes ruttu maha ja suur skandaali ei korraldanud. Ka Pätuga õpime kuulekust ja üritame saada kontakti. Hetkel on seis selline, et kui Pätu viitsib siis võib ta ju minu heameeleks mu käsklustele kuuletuda, kuid parema meelega ajaks ta palli taga ja piiksutaks oma mänguasju. Kuid käskluse peale ta oskab juba istuda ja ka käppa annab ta päris hea meelega. Mõnusat lehtedes sahistamist Teile kõigile ning järgmise korrani!
Hetty
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|