Blogipostitusi meie päevastest käikudest varjupaika on jäänud märgatavalt vähemaks. Selles pole süüdi ei miski muu kui see, et alanud on eksamiperiood. Kuna minu koolis on võimalik eksamite aegu sättida nii kohe pärast aine lõppemist kui ka nö sessile, siis hetkel olen paigutanud kõik eksamid nii et tuleks vaba juunikuu. Selleks peabki praegu tubli olema, et suvel saaks end taas varjupaika unustada. Nõme selle asja juures on see, et praegu on nii-nii ilusad ilmad ja varjupaika on uusi vahvaid tegelasi juurde tulnud. Kui ma siis üle pika aja neljapäeval, 01.05. varjupaika jõudsin oli esimene küsimus Lillult (Lillu ehk Lilian on üks kahest loomade hooldajast Pärnu varjupaigas), et kas ma oleme Hettyga riius et me koos enam varjupaigas ei käi. :D Ma hakkasin südamest naerma. Kahjuks või rõõmuks saame me Hettyga omavahel sama hästi läbi nagu alati ja isegi õnnetud et meil on niivõrd erinevad kooli-ja eksamiajad, et samal ajal Pärnu ja varjupaika pole ammu sattunud. See eest räägime me igal õhtul pikalt ja laialt varjupaigas toimunust, uutest koertest ja sellest kui palju mõtteid meil on seoses suve ja varjupaigaga (näiteks plaanime me koertega matkama minna). Kui jõudsin olid aedikus Donna ja Nora ja Mõmmi - ma vist polegi maininud, et 5.04 saabusid varjupaika kaks emast koera (uute nimedega Nora ja Elfriida) ning 20.04 veel üks emane koer (uue nimega Mõmmi) samast kohast - Tori vallast. Et Nora on selline nooreke ja leebeke klapib ta dominantse Donnaga ja samuti ka tagasihoidliku/pelgliku Mõmmiga. Näost oli näha et aedikus olid nad müranud juba mõnda aega, kuid ma läksin neile seltsi ning ühtlasi viskasin Donnale kümneid kordi Frisbeed - pooled korrad püüab kinni ja teise poole kordadest kas kukub Frisbee maha või ta lihtsalt ei jõua/hindab vahemaad valesti. See on nüüd ka kindlaks tehtud, et Donnal on lõputu energia! Ta jooksis aedikus 3 tundi, ma käisin temaga veel jalutamas ja ta oli ikka sellise näoga nagu jookseks veel ühe maratoni. Elfriide aga läks otsejoones taastusravimajja ootele, sest tema suur ümar kõht lasi meil arvata, et ta on tiine. Mis ma veel peale paari väljakutse maipühal teha jõudsin.. Jagasin koertele maiuseid, käisin Liisuga ja Morrisega jalutamas. Tutvusin oma uue hoolealuse Fannyga ja teistegi uutega. Käisin kassimajas ja valisin oma uueks kasshoolealuseks Neemo (Neemo ja Fanny lehed on samuti valmis! mine menüüribale-hoolealused-hanna-olevik-). Viimasena käisin oma armsa Hugoga jalutamas ja aedikus möllamas. Samuti sai poiss umbes kolmandikust oma uhkest kasukast lahti, sest ta ajab lihtsalt pööraselt oma karva! Lisaks tegin kohapeal ühe väikese klipi. Kvaliteeti sööb Youtube ikka ka jõhkralt, kui väheki saate, keerake mutrimärgilt kvaliteeti natuke kõrgemaks. Reedel, 02.05 õnnestus mul olla varjupaigas veelgi kauem ja seegi päev läks väga väga ruttu. Mäletan et jalutasin Repsu, Ricoga, möllasin aedikus Donna, Mõmmi ja Noraga. Samuti jalutasin Fannyt, tegelesin jällegi Hugoga.. Täna, 04.05. algas uute kutsikate ülekaemisega. Nimelt tõi Elfriide ilmale 6 imearmast kutsikat - 5 poissi ja ühe plika. Istusin natuke nende juures ning samal ajal kui Elfriide tittesid söötis andsin mina talle peo pealt süüa ja juua. Ta polnud hetkekski kuri kui mõne tite, kes löögile ei saanud ja seepärast niuksus, lähemale tõstsin, ta vaid lakkus mu kätt ja liputas saba. Ta on vapustav noor ema oma kutsikatele, sest kohe kui väikesel jalutuskäigul oma hädad ära sai tehtud tõmbas taastusravimaja poole - kutsikate juurde - tagasi. Lisaks käisin Hugoga jalutamas, aitasin vabatahtlik Markoga varjupaiga autot seest ja väljast pesta, käisin Neemot traksidega narrimas ja möllasin taas Donna ja Noraga aedikus - Mõmmi on praegu hoiukodus pere juures, kes teda väga endale tahab, kuid et Mõmmil pole 14 päeva veel täis ja vanal omanikul on õigus koerale järele tulla, siis loovutuslepingust on veel asi kaugel. Sellegipoolest on Mõmmil oma pelgliku loomu pärast kindlasti peres, inimeste keskel parem sotsialiseeruda. Samuti sõlmisin sõpruse uue isendiga varjupaigas - jahimehest peremehe surma tõttu varjupaika sattunud vene hagijas Gromm on hetkel veel suures segaduses, sest ta ei saa aru mis temast täpselt tahetakse, kus ta peremees on ja miks ei ole talle ühtegi tuttavat inimest, vaid ainult võõrad. Kui üleeile Gromm lõugas mu peale üsna otsustuskindlalt, siis täna läksin ma jultunult ta boksi sisse ja siis oli selge - tegemist on üliarmsa õnnetu koeraga, kellele tuleb kiiremas korras uus kodu leida. Loen juba päevi järgmise käiguni varjupaigas, sest sel nädalal on mul sünnipäev, mis vajab pidamist järgmisel nädalavahetusel ja siis juba jälle paar vinget eksamit, milleks tuleb kõvasti valmistuda.
Seniks aga jälgige meid Facebookis! Selle nädala loomad ilmuvad nagu tavaks saanud teisipäeval ja neljapäeval ning kui vahel toimub veel midagi märkimisväärset, siis kindlasti postitame seal ka seda. Hanna.
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|