Kordi edasi lükkunud postitus on nüüd avalikult Teie ees.. Põhjus miks seda eriti kirjutada ei tahtnud on lihtne - veidi romantiline, muinasjutuline pool minus ootas väga et saaksin natukegi kirjutada õnnelikest edusammudest või isegi lõpust - ikka ju loodad, kuid eks me kõik tõde aeg-ajalt, et elu polegi muinasjutt. Lisan siia nüüd täieliku versiooni 11. juulil 2014 ilmunud õhtulehe artiklist, siit saate nukra pildi kenasti ette. Pärnu proual on 30 peni.. ei 40... ah, ei teagi täpselt Kõrvulukustav klähvimine ja hingemattev hais võtavad vastu ühe Pärnumaa talu õuel, kus proua Leida peab koeri, kelle arvu ta ei tea täpselt isegi. Osa neist on praeguseks varjupaigas. Tallinna–Pärnu maanteel Are vallas on teelõik, kus alatasa jooksevad autode ette koerad. Need on Kurena külas elava Leida loomad, kelle arv on paisunud üle mõistuse suureks. Naabrite hinnangul võib krantse olla umbes 40, omanik aga pakub, et kutsusid võib olla "vaid" 30 ringis. Kui palju neid omapäi metsikult ringi jooksvaid elukaid päriselt on, ei tea keegi. Naabrite sõnul on õnn, et loomad pole inimohvritega liiklusõnnetust põhjustanud. Oma elu on mõned koerad autorataste alla jätnud küll. Praeguseks on naabrimehe utsitamisel ja omaniku nõusolekul Pärnu loomade varjupaika viidud 15 looma, peamiselt kutsikad. "Meile toodud koerad on täiesti ebasotsiaalsed, kardavad paaniliselt inimesi, olid siia tuues näljased ja ahmisid toitu," märgib varjupaiga juhataja Mari Hagi. Kaka ja klähvimine Peale selle, et ühel inimesel on nii hirmutavalt palju koeri, teeb Mari Hagile muret, et loomad on steriliseerimata ja kastreerimata, nad on metsikud ja kardavad inimesi. Omavahel paljunemine toob kaasa ka väärarenguid. Kõige selle taustal on varjupaiga juht hämmeldunud naabrimehe sõnadest, et kunagi on kohapeal käinud ka veterinaarameti ja vallavalitsuse esindajad ning hinnanud olukorra normaalseks. Nüüdseks on koeratädi ise aru saanud, et kui lihtsa matemaatikaga krantside hulka enam määrata ei saa, tuleb sabasid vähendada. Samas ei ole ta nõus allesjäävaid emaseid steriliseerima, mis tähendab, et peagi paljuneb koertekari taas mõõtmatuks. Läheme varjupaiga töötajatega koos Leida juurde, et olukorrale pilk peale heita. Võtame kaasa ka puuri, sest omanik nõustus mõne krantsi loovutama. Taluõuel piirab suur klähviv koertekamp autod sisse. Jõuame kokku lugeda 12 elukat, kui järgmiseks hetkeks on piirajad lidunud juba põõsaste ja puude taha varju. Klähvimine ei vaibu. Autoust lahti tehes lööb ninna vänge hais. Astumisega tuleb ettevaatlik olla, sest õu on "mineeritud". Leida tuleb külalistele vastu. Ütleb, et üritab mõne koera toast kinni püüda. Meid ta tuppa ei luba. "Mul on just põrandapesu pooleli," viskab koeratädi üle õla, ise koerarihmaga kambri poole kiirustades. Ta kinnitab, et toas on vaid kaks kutsikat ja üks suuremat kasvu koer. Toast kostva haukumise ja aeg-ajalt aknale ilmuvate koonude järgi tundub, et proua pisut alahindab tubaste koerte hulka. Varjupaiga töötajad püüavad taas matemaatikat appi võtta ja arvutavad, et kui viisteist koera on ära viidud ja kaksteist tuli meile õuel vastu, siis toas võib olla veel kümmekond koera. Pärast pikka ootamist kirbe lehaga õues toob Leida varjupaiga töötaja kätte ühe keskmist kasvu peenikeste jalgadega looma, kes hambaid plagistades talle peale pissib. Hagi räägib, et kui nad eelmine kord siit seitse kutsikat kaasa võtsid, siis olid vaatepilt veel hirmsam olnud. Perenaine sai oma koertelt suisa pureda, nii et käed verised. Miks on koerakarjal lastud nõnda kasvada? On siis loomaarmastus nõnda suur? Ei sellele ega teistele küsimustele Leida selget vastust ei anna. Ütleb vaid, et maal elades peavad majapidamises koerad olema. "Mitu korda on öösel sõitnud võõras auto maja ette. Lasin koerad lahti ja see hirmutas võõrad minema," räägib tädi Leida. Küsimusele, kas kontvõõraste hirmutamiseks on tingimata kolme-kümmet koera vaja ning kas paarist ei peaks piisama, vastab proua, et peaks vist piisama küll. Tädi Leida koerakasvatuses on veel palju küsimärke. Nii näiteks teadsid varjupaiga töötajad, et koerakari sai alguse kümme aastat tagasi tee äärde maha jäetud kahest tiinest litast, kelle proua enda juurde võttis. Leida aga ütleb, et tee äärde on päris mitu korda kutsikaid jäetud, aga tema pole neist ühtegi endale võtnud. Leida enda sõnul olnud tal koguaeg vaid kümmekond koera ja alles viimasel aastal hakanud loomad paljunema. Naabruses, kohe üle jõe oleval põllul heina kaarutav Väino kostab, et see pole jutt ega asi ning ütleb, et vähemalt 20 koera korraga on seal viimased 10 aastat kindlasti olnud. 10-15 aastat tagasi, kui Leida ema veel elas, oli peres vaid üks koer ja kõik korras. Toitmine käib üle jõu Õnneks ei ole penid vähemalt inimestele kallale läinud. "Koerad pelgavad inimesi, kuna perenaisel ei ole ju aega terve selle karjaga tegelda," märgib Väino. Ta räägib, et on vahel Leida näljastele koertele jõe äärde süüa pannud. "Loomad olid nii näljased, et isegi mitte ei ahminud toitu, vaid tõmbasid selle lumpsti nagu vaakumiga sisse," räägib Väino. Põhjus, miks naabrinaise koerad näljas on, ei ole Väino sõnul mitte see, et perenaisel raha ei jätku, vaid see, et bussiga ei jaksa omanik lihtsalt piisavalt palju toitu koju tassida. Leida on öelnud varem varjupaiga töötajatele, et toidab penikarja jahuga, loomad saavad ka keedetud kaerahelbeid searasvaga. Varjupaiga juhi sõnul ei ole koerad sellise toitmise juures küll täiesti näljas, aga ei saa eluks vajalikke toitaineid kätte. Hagi näitab varjupaigas neid koeri, kes omaniku juurest ära toodi. Vaid kõige väiksemad kutsikad on paari-kolme päevaga usaldavamaks muutunud ja lubavad end paitada. Suuremad pelgavad inimesi ja tunduvad väga närvilised. Kõik raviprotseduurid jäävad paraku varjupaiga kanda. Kolmapäeval andis Leida varjupaigale üle veel kuus koera. "Mis saab kõigist neist koertest edasi?" on varjupaiga juht mures ja loodab, et loomadele leitakse uued kodud. Veterinaarid kontrollivad Pärnu veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi ütleb, et nende peaspetsialist käis proua Leida juures 2009. aastal. Siis oli tal kümme koera ning neli kassi ja loomade olukord oli rahuldav. "Tookord ei olnud näha, et loomad oleksid näljas või olukord mingil muul põhjusel sekkumist vajaks," ütleb Mogilnõi. "Selle aasta 7. juulil tegi Pärnu kodutute loomade varjupaik meile teatise nende visiidist sinna ja palus olukorda kontrollida. Sellest tulenevalt on külastus planeeritud järgmise nädala algusesse, siis selguvad täpsemad asjaolud." Vallajuht: need koerad ei hulgu Are vallavanem Lauri Luur ütleb, et vallavalitsus on Leida koerte teemast teadlik: "Oleme aeg-ajalt teda külastanud ning sel ajal on koerte tervisega kõik korras olnud. Koerad ei ole metsikud ega ohtlikud, sellekohased kaebused puuduvad. Samuti ei liigu nad majast väga kaugele, suur tee on majale üsna lähedal. Eks see selline piiripealne olukord ole. Kui koerad lähevad ohtlikuks ja hulkuma, siis vastavalt varjupaigaga sõlmitud lepingule püütakse need loomad kinni." Mis tänaseks 21 koerast on saanud? Nad sorteeriti kahe erinevasse boksi - emased ja isased eraldi. Osad, 'leebemad' said tõesti vaktsineetitud ja selle käigus sai neile justkui märgistuseks panna kaela ka kaelarihmad. Me tõesti käisime nende juures toiduga istumas, tervest pilvest emastest tulid käe pealt võtma vaid kaks, järgmisel päeval küll juba neli, kuid ülejäänud olid surmahirmus ka veel kuukene hiljem. Nad muutusid küll kambakesi julgemaks ja lõrisesid meie peale kooris, kuid kui aedikusse sisenesime siis osad lihtsalt hirmust jooksid ümber meie, üritasid end teiste vahele peita. Need täiesti paaniliselt kartlikud näod ei lähe mul vist kunagi meelest.. Taas tekkis viha sellise vastutustundetu inimese suhtes, kes kasvatas metsiku koerakarja valmis, sai umbes pooltest lahti ning siis õnnelikult uusi edasi kasvatab.. Sest valla ja veterinaarameti meelest pole midagi valesti, koerad rahuldavas seisus.. NO KURAT. Olen kindel et aasta pärast naastes on neid jälle sama palju. Mõned Kurena koerad polnud aga oma nooruse tõttu üldse mitte hullus seisus. Meieni jõudsid lisaks täiskasvanud kabuhirmus ja metsikutele koertele ka kolm umbes kahekuust kutsikat - Annette, Annett ja Artur-Armin, kellest kõik on tänaseks juba uued head kodud saanud. Lisaks neile kolm neljakuust kutsikat Hedvika, Hendelin ja Harald, keda ilmselt võib samuti pidada normaalseteks - nad olid küll kartlikud, ei oskanud alguses rihma otsas kõndida, kuid see leevenes kiirelt. Hendelin läks neist koju esimesena, kuid on tänaseks taas varjupaigas, sest loomavõtt polnud ka pärast pikka veenvat jutuajamist juhatajaga ikkagi nii läbi mõeldud kui jutt sisaldas. Plikade vend Harald on kuuldavasti samuti uues kodus täiesti õnnelik ning Hedvika läks küll alguses meie vabatahtliku Katrini juurde hoiukoju, kuid varsti tuli otsus hingepugenud olend endale päriseks vormistada. Mõned päevad pärast Kurena koerte saabumist sai üks emane plehku, kes arvatavasti oli tiine. Päev hiljem nähti teda siiski varjupaiga ümbruses olevatelt territooriumitelt. Ühel hommikul avastasid hooldajad Kurena emaste seast kahe vastsündinu puretud laibad ning algselt täiesti puutumatult terveks jäänud õnneseen. Poeginud ema paigutati õnneseenega eraldi boksi, kuid mõned päevad hiljem suri ka allesjäänu, sest noor ema hülgas ta (pole ka ime stressi, segaduse ja inimkartuse ees).. Plehku pannud koera kutsikaid käisime ka meie Hettyga otsimas (klippe sellest saab näha varsti avalduvas VLOG-is), kuid ''töövõit'' saabus jällegi päev hiljem, kui läbi kavaluse emale järgi hiiliti ning piisavalt lähedale jõudes kutsikad piuksumise peale leiti. Kutsikate järgi otsustas see ema aga puuri tulla ning nüüd elavad prisked kolmenädalased pontsikud kenasti ühes taastusravimaja boksis. Ka ema on leebumas. Väga hirmunud, kuid lubab end ja kutsikaid paitada. Peagi kuuleb ka neist rohkem. Mõned nädalad tagasi poegis aga veel üks Kurena emastest. Nüüd on meil veel kolm musta kutsikat. Ausõna polnud kuidagi tema tiinusest võimalik varem aru saada, sest kõik koerad tundusid võrdselt ikkagi liiga kõhnad et kedagi tiineks arvata. Täiskasvanud emastest on tänaseks alles jäänud neli - kõik, kes paari nädala jooksul kas või mingit märkigi ilmutasid ega polnud agressiivsed. Selgeks sai et karjana pole neid võimalik sotsialiseerida, hoiukodupakkumisi ei tulnud, eraldi kõiki hoida pole ruumipuuduse tõttu võimalik. Mõne puhul ei oleks ka hoiukodu aidanud, ma arvan et tavaline inimene ei kujuta ettegi tõeliselt metsikut koera (me ei räägi siin lihtsalt asotsiaalsest koerast), sellist kes isegi oma elust rõõmu ei tunne, kes päevad läbi haugub ja väriseb vaheldumisi ja sellele ei paista lõppu. Sellest et mõnel seal viis kuni seitse varvast, väärast toitumisest tekkinud valehambums või lihtsalt purustunud närvisüsteem... Oeh. Seda raskemad olid eutanaasiaotsused mida lihtsalt tuli vastu võtta. Sest ega need koerad oma seisukorras süüdi pole. Vastupidi, nad olid süütud loomakesed. Süda ütleb küll, et äkki ja oleks ju võinud ja veel aega, kuid mõistus annab aru, et tuleb otsustega nõustuda.. Lose-lose olukord. Kurat küll ma ütlen.. Kindlasti on paljud kes võib-olla sellele vastu vaidleb ja ütlebki, et ''AGA MIKS TE EI.....''. Teate ma ütlen teile.. Seda kirjeldamatus psüühilises seisundis koera ning lootusetuse tunnet pärast miljoneid luhta läinud sotsialiseerimistunde.. Kui tunned, et su tõeline töö ja vaev ei liiguta millimeetrist millimeetritki. Võeeh.. Enne ei tea kui näed ja tunned.. Täiskasvanud emased elavad nüüd koeramajas ja ühe hooldaja peale liputavad osad ka saba. Ühe sai ta ka rihma otsas jalutama, asi liigub, kuid neile oleks vaja intensiivsemat sotsialiseerumist et asi veidi kiiremini liiguks. Kui keegi leiab et soovib ühele õnnetule Kurena koerale hoiukoduks olla, siis oleme kahe käega poolt!
Hetkel on Kurena koerte lugu umbes poole peal. Need koerad on nüüd põrgulähedasest kohast päästetud, osad küll said igavese rahu osaks pilvepiiri taga, kuid teistest loodame saada veel normaalsed kodukoerad. Hoiame teid kindlasti uudistega kursis. Hanna
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|