Hetkel on varjupaigas alanud koer Kelly kümne kutsika loovutusaeg ning selle "tähistamiseks" klõpsisin neist mõned fotod. Ja et postitus ei põhineks vaid piltidel mõtisklesin natuke sel teemal ning tulid meelde mõned asjad, mis pea alati üles kerkivad kui kutsikatest juttu tuleb. Kuidas kutsikad varjupaika satuvad? a) tiine ema kõhus - kutsikad, kelle pildid postitust täna illustreerivad tulid koos minu hoolealuse, kodust loovutatud koer Kellyga kaasa nii, et varjupaik sellest algselt ei teadnudki. Selliseid juhtumeid on mitmeid olnud ja paraku suure tõenäosusega tuleb veel. Need kutsikad on õnneseened, sest pole midagi paremat kui päris oma emaga kasvada. Nii on suurem tõenäosus, et kutsikate immuunsus on tugevam emapiimast saaduga ning reeglina ning ei korja emaga varjupaigas kasvavad kutsikad nii kergesti varjupaigas levida võivaid haiguseid üles. b) loovutatuna kodust/emakoera omanik ei ole kutsikaid soovinud ning on jäänud jänni neile kodu leidmisega - on ka seesuguseid juhtumeid olnud. Päris nii see ikka ei käi, et oi mu koeral juhtus upsikas ning nüüd viin südamerahuga varjupaika nad ära - need juhtumid on keerulisemad ning võrrelda omavahel eriti ei saagi. c) leiulapsed ehk üksikutena või mitmekesi varjupaika tänavailt ja maapiirkondadest leitud koeralapsed, varjupaiga värava taha jäetud kutsikad - mõned korrad aastas juhtub ka selliseid lugusid. Mis varjupaigas kutsikatega tehakse? Mis neist saab? Sageli kohtan selliseid küsimusi, kui tuleb kuskil kutsikabuumi ajal juttu et meil varjupaigas kutsikad. Ma ei kujuta ette millist vastust küll küsija ootab, kuid tegelikult mis neist ikka saab - varjupaik poputab kutsikad üles, vabatahtlikud ja töötajad sotsialiseerivad ja tegelevad nendega niisamuti kui teiste varjupaigas olevate koertega ning neist saavad vahvad kaaslased kellegi kodudes, teisisõnu - varjupaik otsib kutsikatele sarnaselt täiskasvanud koertega uued kodud. Siiani on kutsikatele kodude leidmine olnud lihtsam kui täiskasvanud koertele, sest väga paljud inimesed leiavad, et tahavad kutsikat nn "oma käe järgi" kasvatada ja kutsikaga koos kasvada. Head ja vead varjupaigast kutsikate võtmisel: Hea on see, et kutsikas loovutatakse tervena, tal on kiip, vaktsiin ning muud vajalikud tõrjed ja protseduurid tehtud. Ta on reeglina sotsiaalne ja inimesega harjunud. Kõikide kutsikate puhul, kelle mõlemat vanemat ei ole teada on raske inimestele öelda, et kui suureks kutsu kasvada võib või millised loomupärased omadused tema päritolu arvestades võimendunud võivad olla. Lisaks tuleb uuel perel kutsikat ise treenida õues pissil-kakal käima ja režiim paika saada, sest sageli on suvisel ajal varjupaigas boksid ööläbi avatud ning seega on kutsikad harjunud igal ajal õues hädal käima. Kujutan ette kui paljud inimesed praegu ahhetavad, sest pildil olevad kutsikad on tõeliselt armsad tegelased, täiesti imelised hinged ja nad teevad varjupaiga töötajate ja vabatahtlike päevad rõõmsamaks. Siiski tuletan meelde, et kutsikas on suur vastutus, töö niisamuti kui tingimusteta armastus ning seda otsust ei tohi vastu võtta emotsiooni ajel. Kui kellelgi tekkis kutsikate vastu siiski huvi, siis loom24 leheküljelt on võimalik kutsikate profiile näha: http://loom24.ee/beta/category/varjupaiga-koerad, lisaks võib huvi korral kirjutada nii varjupaiga meilile ([email protected]) kui helistada varjupaiga telefonile (5246705).
vabatahtlik Hanna
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|