Taaskord oleme osa võtnud suurepärasest üritusest Koerte Luitekross 2015. Lisaks minule ja Mäxile osalesid varjupaigast kolm koera ja vabatahtlikku – Jennifer ja Beton, Jane-Lii ja Sälly, Ellinor ja Stella. Veel õnnelikumaks teeb mind teadmine, et tegelikult oli meil veel vabatahtlikke, kes oleksid soovinud luitekrossil-, retkel osaleda, kuid kahjuks ei olnud osade varjuka koerte tervislik seisund seda hetkel lubav või oli mõnel kutsal käitumisega väiksed probleemid ning me ei osanud arvata, kuidas ta suures rahvamassis end üleval oskab pidade. Päev enne võistlust valmistasin varjupaiga koertele ka triibulised rätikud, et nad ikka silma paistaksid ja kõik näeksid, et ka varjupaigas on toredad, seltskondlikud ning vahvad neljajalgsed! Lisaks oli meiega kaasas ja suureks toeks Varjupaikade MTÜ maskot Mannu! Vabatahtlikud, kes sel aastal osalesid olid lihtsalt super tublid. Koerad pidasid ilusasti vastu ja kuuletusid super hästi. Me keegi ei läinud sinna võitu otsima, vaid pakkuma koertele vaheldust igapäevasest elust ja ka endale toredaid mälestusi hankima. Päev oli lihtsalt suurepärane. Kõik olid positiivsed. Korralduslik pool sujus nagu valatult ja kõike ühe sõnaga kokkuvõttes saab kasutada ainult sõna IDEAALNE! Mina osalesin juba kolmandat aastat ja tulemusega võib väga rahule jääda. Rada oli tuttav, kuid siiski üpris väsitav. Kuid edusammud on siiski tublid. Läbisime Mäxiga raja ainult joostes, joogipunktis võtsime muidugi hoo maha, et mõlemad saaksime rahulikult juua. Peale võistlust oli meil kõigil võimalus minna küsima jäätist, mida loovutati kõigile, kellel number rinnas ja koer näpuotsas. Jäätis söödud ning oligi aeg kodu poole minema hakata. Stellal vajus koheselt silm kinni ja terve tee möödus temal unenägudemaal. Mäx aga istus nina auto aknast väljas ja lasi tuulel silitada oma märga ninaotsa. Beton aga elas hoogaslt kaasa ka autosõidule ja oli muidu tubli kaasreisija. Sälly liikus meil teises autos ning ka tema oli ääretlt väsinud, kuid siiski tubli ja rõõmsameelne. Kui kõigil oli 5km seljataga kostus üheskoos lause „Järgmine aasta uuesti!“
vabatahtlik Hetty
2 Comments
Liina
30/4/2015 06:03:53
Täna sattusin esimest korda teie blogisse lugema. Leidsin selle kuna te olite FB grupis Eesti koerainimesed jaganud üht vahvat selli nimega Otto, kes otsib kodu. Ja sealt edasi hakkasin uurima, kes- mis vabatahtlikud. Teile on vist korduvalt ja korduvalt õeldud, et Te olete niiiii tublid. Ausõna, Te lihtsalt teete õiget asja ja tehke seda edasi ja ärge mitte kunagi sellest ära tüdinege :D
Reply
Hanna
24/5/2015 04:30:00
Postitasite kommentaari küll umbes kuu aega tagasi, aga parem vastus hilja kui mitte kunagi! :)
Reply
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|