Armas varjupaiga vabatahtlik!
See kirjatükk siin on mõeldud Sulle, kes Sa oled väga tubli ja noor loomaarmastajast vabatahtlikuhakatis, kes mõtleb või ehk on juba alustanud oma teed ja tööd vabatahtlikuna loomade varjupaigas. Toon välja punktid, kus loodan vastata mõningatele Su küsimustele ning sellele, et mõistad, mis mul Sulle öelda on. Hinda oma võimeid õiglaselt, vastavalt kogemusele: Paljud vabatahtlikud, kes tulevad soovivad esimestel päevadel jalutada kõige pirakamaid pähkleid, ehk koeri kellega on ka minul ja Hettyl kui kogenud vabatahtlikel tükk tegemist või on tegu loomadega, kes vajavad tugevat sotsialiseerimist. Teine asi - onn mõningaid koeri, keda võime mina ja Hetty jalutada kahekaupa, kuid enamikele teistele vabatahtlikele see lubatud pole. Siin tekib kui-sina-võid-siis-miks-mina-ei-või olukord. Jah, me oleme mõlemad vabatahtlikud ja seda samadel tingimustel, kuid ei saa võrrelda Sinu, minu ja Hetty kogemust. Tundub ebaõiglane? Ehk natukene ongi. Kuid palun mõtle enne kui esitad küsimuse, et miks meie võime aga Sina mitte. Alusta neist keda me Sul soovitame jalutada ning siis kui nendega imehästi hakkama saad on aeg liikuda edasi! Loobu mõtteviisist ''mul on kodus koer, ma oskan'': See on tore, et Sul on kodus koer ja Sa tunned end seepärast nendega enesekindlalt, kuid varjupaigas elav koer on natuke midagi muud. Ma ei taha väita seda, et varjupaiga koerad oleks justkui mingi eri liik koeri, keda Sa veel ei tunne või halvemad kui nn kodukoerad, kuid nad on kindlasti teistsugused seepärast, et nad ei saa nii palju seda mida neil vaja on - inimtähelepanu, füüsilist liikumist ja vaimset treeningut kui saab nn kodukoer ning see päädib energiast küllastunud koertega, kellel on boksist vabanedes tohutult palju seda mida välja elada. Nad võivad sellest tulenevalt käituda veidike ulakalt ning sel hetkel tajud isegi millest ma Sulle hetk tagasi enne koera üleandmist rääkisin. Usu neid, kes teavad millest nad räägivad! Kui ma leian, et see loom on Sinu jaoks jalutuspartnerina sobimatu, siis palun usu mind! Ma ei tee seda sellepärast, et Sind kiusata, mul on ausõna vaid head kavatsused ja tahan usaldada Sulle looma, kes on mulle tuttav ning kelle puhul olen kindel, et saate kenasti omavahel hakkama. Kui ma ütlen Sulle, et see koer ei ole hetkel ohutu ning palun ära topi oma näppe tema aedikusse, sest ta võib käituda ettearvamatult, siis palun usu mind! Anname sellele olevusele veidi aega ja usu mind, peagi on käes päev kui töötajad on selle looma usalduse võitnud ning saame kõik vaikselt panustama hakata! Usaldus tuleb võita: Varjupaigas toimetades ei ole Su ülesanne võita mitte ainult loomade usaldust, vaid ka personali ja teist vabatahtlike oma. See on normaalne, et esimesel paaril korral kui tuled tunned end veidike kimbatuses, ei oska midagi teha ning ei oska varjupaigas olevate inimestega eriti midagi rääkida, kuid see läheb üle! Ole ise avatud, kuula mis Sulle räägitakse, jälgi teiste pealt kuidas asjad käivad, käi järjepidevalt kohal - see kindlustab Sulle üsna pea hea vaba aja veetmise väljundi, uued tutvused teiste vabatahtlike näod ning varsti leiad selle tegevuse mida naudid ja mis Sind varjupaika tagasi toob! Iseseisvu: Kuigi iseseisvalt varjupaiga territooriumil toimetama saad asuda alles pärast mõnd korda koos minuga kohal käies ning pärast koolitust, siis tuleb kasuks see kui oskad omale ise tegevust leida. Kohtan tihti küsimust "mida ma teha saan" või "mida siin siis vabatahtlikud ka teevad" ning küsin vastu, et "mida Sa teha soovid?". Konkreetset tööd ei ole mul Sulle iga kord anda, pead lähtuma ikka sellest mida ise teha tahad - on see koerte jalutamine, koolitamine, kassidega mängimine. Ja kui üks koer on jalutatud, siis alati on võtta teine! Käi ringi lahtiste silmadega ning usu, Sa leiad tegevust! Varjupaigas ei saa töö kunagi otsa! Palun tee ikka üks korralik jalutuskäik: See on aamen kirikus. Kui ma annan Sulle koera, kelle boksist värava juurde toomine võttis kaks minutit ning Sina teed koeraga ühe kaheminutilise ringi ning mina panen teda taas kaks minutit boksi tagasi (või teed seda ise), siis on see koera suhtes julm käitumine, see ei anna talle midagi, see teeb ta pigem kurvaks kui rõõmsaks. Koeraga jalutada alla 20 minuti ei ole mõtet. Seega parem jäta see koer boksist võtmata ning ära narri teda kui Sa ei võta tema energia kulutamist ning temaga hea aja veetmist tõsiselt! Oma tahet, mis ei kao Sage on ka see, et alustad oma tööd varjupaigas väga entusiastlikult, kuid mõne kuuga on suurem soov taandunud ning hakkan küsimusi puudmiste kohta küsides saama pidevalt saama vastuseid et mul on olnud kiire, ma ei saa enam käia. Palun mõtle aga sellele ka, et mina olen võtnud aja Sinuga enne varjupaiga saabumist suhtlemisele, oleme leppinud kokku ühise aja, et Sulle varjupaika tutvustada ning loovutanud aja mil oleksin saanud tegeleda sellega mis mulle kõige enam varjupaiga juures meeldib - tegeleda koertega - Sinu kaasamisse varjupaiga vabatahtlike hulka, olen planeerinud oma aega vastavalt sellele mil Sinagi saad varjupaika tulla ning vahel olen ka teinud ära kaks tundi kestva loomadega tegelevate vabatahtlike koolituse ning seletanud Sulle pikalt ja laialt tingimusi, seda miks vabatahtlikud varem loobunud on ning sõlminud Sinuga lepingu kus oled allkirjastanud kõik punktid. Ning ikka leiad mingi hetk, mitte väga kaua pärast lepingu sõlmimist, et Sa ei saa oma tegevust vabatahtlikuna enam jätkata.. Planeeri oma aega: Valdav enamus vabatahtlikest käib alles põhikoolis või gümnaasiumis, mis tähendab, et varjupaika külastatakse vaid nädalavahetustel. See jätab üpris vähe valikuvõimalust nende päevade osas mis varjupaigas veedetud saavad. Sellise elu kõrvalt, kus on korraga kool, trennid, muud hobid, sõbrad, pere ja õppetöö, peab enne tulemist hoolega järgi mõtlema, kas miinimumnõue - kaheksa tundi kuus on täidetav. Paljud vabatahtlikud kellele graafikupõhist süsteemi seletan küsivad tihti, et aga ma ju ei tea kuidas mul siis kooli ja õppimisega on või mida minu pere ja sõbrad sel päeval planeerivad, kuid seda nimetataksegi ajaplaneerimiseks! Soovitan panna kuu alguses plaan paika, et oled miinimum kahel päeval varjupaigas ning kõik teised tegevused peavad end ehitama selle ümber, mitte vastupidi! See miinimumtundide nõue on köömes - minu ja Hetty tavaline kuu, kus me ei ole tõeliselt hõivatud kooli jms tegemistega (kuid ka siis saab alati miinimum täidetud) ei möödu kunagi alla kahekümne tunni varjupaigas. Mõtle sellele tõsiselt järgi enne kui avalduse esitad! Kui Sa neist asjadest aru saad, siis ongi valmis üks ülimalt tore vabatahtlik, kelle me oleme rõõmuga nõus vastu võtma oma tiimi ning kelle olemasolu aitab nii paljude kurbade vaheetappidega loomadel päevi paremaks muuta! Vabatahtlikuks saamisest loe: http://www.varjupaik.ee/#!tule-vabatahtlikuks/cpeq Aitäh et hoolid! vabatahtli Hanna
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|