Hei taas!
Möödunud on juba mõned nädaladki, on aeg kirjutada uus postitus. Pole isegi aimu kui paljudest varjupaigapäevadest ma kirjutamata olen jätnud, kuid üritan nii igast oma hoolealusest kui üldiselt toimuvast kirjutada, samas ei korda väga seda millest Hetty juba kirjutada jõudis. Kõige parem mis vahepeal juhtunud on: CLEIDIS KÄIS VARJUPAIGAL KÜLAS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! :))) Kujutage ette minu rõõmu kui ma koer Rommiga jalutuskäigult naasedes läbi värava nägin üht tuttavat ja eriti armast lõusta. Minu kallis kallis Cleidu tuli oma uue vahva perenaisega meid korraks vaatama. Loomulikult tundis ta mind ära, rõõm oli tohutu, sest ta nägi nii õnnelik ja hea välja - karv oli pehme ja läikis, silm säras. Süda on niiiiiiiiiii rahul, et Cleidisel on suurepärane kodu ja omanikud teevad kõik selleks, et tal oleks hea, turvaline ja huvitav elu. Loodame et nad külastavad meid varsti jälle, Cleidu nägemine tegi minu aasta lõpu eriti imeliseks. :) Ahjaa, uus koerake on varjupaigas: noor, umbes aastane Rommi, kes loovutati omaniku poolt. Tegemist väga vahva koerapoisiga, kes hetkel rakendab oma jõudu liiga palju, kuid ma teen temaga tööd ja tänasel metsajalutuskäigul oli käsi suures osas lõtv. Kui oma kaamera garantiihooldusest kätte saan hakkab pilte lendama - praegu kahjuks Rommist häid pilte pole, seega lehekülg tema kohta tuleb hiljem. Nupsu käis vahepeal steriliseerimisel. Tänaseks on temaga kõik korras, plastikkrae kaelast võetud ning tagasi koeramajas, kuid nädalakese veetis ta uhkes üksinduses taastusravimajas, oli kraega kohmakas ning seljas oli kõhuvest. Ta on nii hämmastavalt arenenud - tuleb ise minu juurde, jälitab ja jõllitab küll kaugelt, kuid kohe kui kuhugi liigun tuleb ja hüppab mu käeni et pai saada. Roometist on saanud sülekoer. Millal iganes kui Elton, Jacky, Nupsu ja tema aedikus ka ei jookse, kui mina kuhugi istun on Roomet 80% ajast süles. Võõrastega on ta samuti julgemaks läinud, kohe esimesel korral liputas ühele tänasele külastajale näiteks saba ja ei haukunud arglikult nagu tavaks oli saanud. Hoiukodus on koer Nässu oma kutsikatega, keda on kolm. Koju on läinud vahepeal minu hoolealune Rhodos, lisaks varjupaigast armas koer Lilleke, väike beebikutsikas TukTuk, kauaaegne elanik (1.5 aastat) Pontu ja kassid Latte, Jasmiine, Andorra, Siim, Tikker, Nilsson ja Liisi. Homme on plaan taas minna ja selleks aastaks koertega hüvasti jätta. :) Ilusat vana-aasta lõppu ja õnnelikku uut!
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|