Lisaks väga positiivsele ja meeleolukale nädalavahetusele lisandus minule veel ka vaba esmaspäev ja teisipäev! See tähendas veel kahte päeva varjupaigas. Kuna Hanna tegi juba väga põhjaliku ülevaate nädalavahetusest, siis sellest mina enam ei kirjuta, vaid räägin hoopis tõsiselt lahedast esmaspäevast! Mul on tõsiselt häid uudiseid, nimelt võtavad osa KÕIK minu kolm hoolealust, Bella, Roki, Tuusja, osa luitekrossist. Õnneks või kahjuks ei jookse ma nendega üksi vaid, Bellaga jookseb väga meeldiv uus vabatahtlik Annely, kes on alustanud juba Bellaga kontakti loomisega ja vaikselt teevad ka juba trenni. Rokiga võtab osa meie suur abiline ja tõsiselt tore varjupaiga administraator Karin. Ja mina osalen ikka Tuusjaga. Esmaspäeval alustasime ka meie Kariniga trenni. Otsisime ka väga sobivad traksid Rokile ja leidsime mõnusa raja, mida mööda kulgeda. Tuusja ja Roki said fantastiliselt hästi läbi! Mitte kordagi ei olnud ebameeldivaid olukordi või ohtu, et nüüd äkki juhtub midagi. Tuusja oli lihtsalt nii tubli! Roki otsis ikka Tuusjaga kontakti ja soovis tema tähelepanu ja kui plika otsustas talle mitte reageerida, siis üritas ta teda tasakesi näksata, kuid see oli lihtsalt mäng, mille üle oli mõlemal hea meel ja kõik klappis ideaalselt. Olen tõsiselt õnnelik Tuusja üle, kuna on märgata juba imelisi edusamme. Ta kuuletub juba lihtsalt nii hästi. Jalutuskäigud on meeletult toredad, kuna ta on õppinud minuga juba arvestama. Tõsi ta on, et aedikust pääsedes on tal nii palju energiat ja tal lihtsalt ununeb, et saab ka aeglasemalt. Kuid varjupaiga väravast väljudes on ta just kui teine koer. Nii rahulik ja kuulekas. Käsklusele siia reageeris ta ka siis kui üht suurt kraavi ületades pääses ta mult käest, alguses võttis küll suure jooksutuuri sisse, kui käsklus siia kuulates jäi ilusasti teeäärde ootama. Lihtsalt super! Oleme juurde õppinud käskluse vaata ja see mulle meeldib kõige enam. Kuna see on lihtsalt nii võrratu, kui ta mulle oma kaunite pruunide silmadega täpselt otsa vaatab ja mõistab, mida ma temalt ootan! Oh seda rõõmu! :) Ka Rokist on ainult häid uudiseid rääkida. Ka temaga alustasime trenni ja hetkel sujub kõik väga hästi. Hetkel on õppimisjärgus käsklused istu, lama, oota, siia. Kui ikka hea preemija käes on siis ei ole kahtlustki, et midagi võib sassi minna. :) Lisaks on Roki tõeline pugeja. Kui talle väheke tähelepanu pöörata siis ta tuleb ja poeb lihtsalt sülle. Karin ja Roki Neljapäeva õhtul osaleme me ka trennis, kus saame vaadata kuidas varjupaiga koerad käituvad võõras keskkonnas ning milline on nende suhtumine võrastesse koertesse ja inimestesse. Meiega (minu ja Tuusjaga) otsustasid liituda ka Hanna ja Hugo ning Karin ja Roki. Tulemustest saate kuulda ilmselt reedel! Ise ootan juba suure põnevusega, kuidas möödub autosõit ja milline on koerte suhtumine väljaspool varjupaika! Ei ole ma ära unustanud ka oma kolme kassi, kellega aktiivselt tegelen. Vennad Nikolas ja Njuuton on tõsiselt muhedad sellid. Taas käisime me jalutamas ning pärast pisikest tiiru tänaval võtsime sammud kontorisse, kus otsustati vallutada kõik kapid ja lauad. Njuutonil on tõsiselt suur huvi lillede ja veega täidetud vaaside vastu. Kahjuks ei jõudnud ma jäädvustada seda hetke kuidas poiss oma pisikese ninaga lilledevahel uurib, kuna kartsin, et see vaas lihtsalt lendab maha. :) Muidugi meeldib kõigil olla soojal kevadisel päeval õues ja nii näitasid oma pahameelt ka need poisid, kui said aru, et jälle tuleb tagasi tuppa minna. Njuuton keeldus lausa trepist alla tulemast ja tegi näo, et tal mingi tähtis asi pooleli. Nikolas ei olnud rõõmus kui nägi enda ees kassimaja ust ja soovis otsa ümber pöörata, kui ma olin temast pisut kiirem ja sain ta ilusast sülle krabada. :) Lisaks poistele, teeb ka pisike Pärlike hiiglaslikke edusamme! Juba on ta kolinud kassimajja ja on kõige sõbralikum plikake, pisikeses toas. Hetkel on ta küll natukene kõhna, kuid küll ta kosub ja jõudu kogub. Tähtis on see, et ta on taas terve! Ja mis veel! Suurepäraseid uudiseid kuulsime me ka Reedest, mis tegi meele veel kohe eriti rõõmaska. Nimelt oli poiss alguses paar päeva olnud segaduses ja stressis, kuid nüüd on juba kõik korras. Talle pidi meeletult meeldima magada diivanil ja voodis! :D Lisaks saab ta suurepäraselt läbi ka pere pojaga! Seda kõike kuuldes tekkis lihtsalt meeletult hea meel! Loodetavasti näeb varsti ka pilte või videosid! Ootan suure huviga!!
Kuna see nädal on mul pisut rohke vaba aega, siis neljapäevani! Hetty
0 Comments
Leave a Reply. |
AutoridHetty & Hanna, kes olid Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlikud kuni 5. oktoober 2016 ''Koertega koos olles ei tunne vaim kunagi üksildust. Me kuulume kokku.'' - Baffini saarte inuiitide ütlus
Arhiiv
October 2016
Kategooriad
All
|